Roheline mõtlemine

Millised võiks olla suunad autode süsinikujälje vähendamiseks?

Millised võiks olla suunad autode süsinikujälje vähendamiseks?   Autotranspordi panus EL süsinikdioksiidi heitmesse on umbes 25%, millest autotranspordi osa on u 71%. Sellest u 44% moodustavad mitmesugused sõiduautod. Ülejäänu jaguneb raske- ja kergveokite vahel. 2050. aastaks tuleb ELs transpordi CO2 heidet vähendada 90%, mida on raske tagada ainult üleminekuga põhiliselt elektriautodele. Artiklis vaadeldakse täiendavaid võimalusi, mis meid eesmärgile lähemale viia võiks.   Umbes 100 a tagasi sai selgeks, et hobuste asemele tulevad paratamatult sisepõlemismootoriga sõidukid ja masinad. Nii läkski. Tehnika areng oli kiire ja...

Millised võiksid olla suunad Eesti energeetikaprobleemide lahendamisele?

Energeetikaga seotud probleeme on viimastel aastatel palju lisandunud, sest rohepööre ja majanduskriis raputavad ühiskonna ja majanduse alustaladeni läbi. Atmosfääri süsihappegaasi sisaldus tõuseb endiselt hoolimata rahvusvahelistest heitmete vähendamise kokkulepetest – võtab aega, enne kui muutused inimtegevuses kajastuvad positiivsete kliimamuutustena. Selleks, et energeetikaprobleemide ja tagajärgede virr-varrist selgemini aru saada ja midagi parandada, tuleks esmalt uurida probleemide seoseid ja nende algpõhjusi. Seejärel otsida iseennast toitvad negatiivse mõjuga tsükleid ehk lõkse ning keskenduda nende katkestamise võimaluste ehk ”ravimite” leidmisele.   Artiklis käsitletakse Eesti energeetika peamisi juurprobleeme ja nende...

Kuidas juhtida solaarpumpa?

Päikeseenergial töötav nn solaarpump töötab fotoelektriliste paneelide või päikesekollektori abil toodetud elektriga. Erinevalt elektrivõrgust või diiselmootoriga töötavatest veepumpadest peab solaarpumba juhtimissüsteem arvestama oma kõikuva võimsusega energiaallika eripärasid. Päikesepatareidel töötavate pumpade töö on säästlikum peamiselt nullilähedase töö- ja hoolduskulude tõttu ning väiksema keskkonnamõjuga kui diiselmootoriga pumpadel. Päikesepumbad on kasulikud seal, kus elektrivõrku pole saadaval, näiteks saartel, suurtel põldudel, aga ka ebakindla elektritoite korral.  Solaarpumba süsteem Solaarpump riisikasvanduses (Delta Electronics). Fotoelektrilise solaarpumba süsteem koosneb 3 põhiosast – elektrimootoriga pump (enamasti sukelpump), vaheldi ja fotoelektrilised päikesepaneelid....

Miks ja kuidas testida päikesepaneelide elektriohutust?

Elektrienergia ja kütuste hinnatõus ning -kõikumised on andnud tõuke elektrituulikute, fotoelektriliste päikesepaneelide ja akude laialdaseks paigaldamiseks üle Eesti. Tuhanded uued mikrotootjad ja kõik paigaldajad ei pruugi olla teadlikud päikesepaneelide elektriohutusest, kuidas ja millega neid kontrollida tuleks. Miks on vaja päikesepaneele testida? Päikesepaneelide paigaldamine hoone katustele tõstab mõnevõrra tuleõnnetuste ja elektrilöögi ohtu. Maailmas on päikesepaneelide riketest põhjustatud õnnetusi arvukalt esinenud. Eestis teada olevalt esimene päikesepaneelide rikkest põhjustatud tulekahju toimus Tartus 2019. a suvel. Elektrilühis või tulekahju võib muidugi tekkida ka maapaigaldusega päikeseelektrijaamas. Mida...

Energiatehnika OÜ arendab Euroopa Tuumauuringute Keskusele uudseid seadmeid, millest võib tulevikus kasu olla ka Eesti ettevõtetel

Euroopa Tuumauuringute Keskus CERN tellis Energiatehnika OÜlt seadmed oma  300 võimsa UPSi akude mahutavuse automaatseks kiirtestimiseks. Arendatavad seadmed sobivad tulevikus kasutamiseks ettevõtetes, kus on vaja suure võimsusega akusid ja UPSe. Arendatav meetod võimaldaks oluliselt pikendada võimsate akude tööiga, vähendada ettevõtete kulusid ja koormust keskkonnale.  Tehnikateaduste doktori ja Energiatehnika OÜ juhataja Jüri Jolleri sõnul kasutatakse CERNis tuumaeksperimentide toiteks võimsaid katkematu toite allikaid (UPS) – need on põhimõtteliselt samad seadmed, mis hoiavad meie arvuteid ja muid igapäevaselt kasutatavaid seadmeid pidevalt vooluvõrgus, kuid on...

Maa ülekoormus algab neljapäeval 29.7.21

Maa ülekoormuspäeva Earth Overshoot Day, mil loodusressursside tarbimine ületab nende loomulikku uuenemist, arvestatakse juba 1970ndatest aastatest. Esialgu oli see päev detsembris, eelmisel aastal oli see veel 22. augustil ja käesoleval 2021. aastal 24 päeva varem - 29. juulil [1]. Kui loodusressursside tarbimine jätkub samas tempos, jõuame järgmisel aastal piirile, kus inimkonnal oleks vaja juba kahte planeeti Maa, et ressursside nõudlust katta. Ühest küljest inimkonna ressursivajadus suureneb, kusjuures need üha vähenevad [3]. Näiteks, viimase aastaga on metsade bioloogiline võimekus langenud 0,5% kõigepealt...