Artiklid

Delta PMT2 seeria toiteplokid on 40 % väiksemad

Delta Electronics tõi hiljuti Euroopa turule uue toiteplokkide seeria PMT2, mis on varasemast PMT1 seeriast 40 % õhem ja ka hinna poolest soodsam, mis muudab toote eriti konkurentsivõimeliseks. PMT2 seeria 35 ... 350 W toiteplokid sobivad kasutamiseks tööstusautomaatikas, liftides, CNC tööpinkides, valgustites turvasüsteemides jne. Uus toiteplokkide seeria PMT2 on oma eelkäijast 40% õhem Allolevas tabelis on uue ja vana seeria 24 V 350 W toiteplokkide tehniliste andmete võrdlus. Rohelisega on esile toodud uue tooteseeria paremad omadused. Uue seeria toiteplokid käivituvad isegi...

Kuidas juhtida solaarpumpa?

Päikeseenergial töötav nn solaarpump töötab fotoelektriliste paneelide või päikesekollektori abil toodetud elektriga. Erinevalt elektrivõrgust või diiselmootoriga töötavatest veepumpadest peab solaarpumba juhtimissüsteem arvestama oma kõikuva võimsusega energiaallika eripärasid. Päikesepatareidel töötavate pumpade töö on säästlikum peamiselt nullilähedase töö- ja hoolduskulude tõttu ning väiksema keskkonnamõjuga kui diiselmootoriga pumpadel. Päikesepumbad on kasulikud seal, kus elektrivõrku pole saadaval, näiteks saartel, suurtel põldudel, aga ka ebakindla elektritoite korral.  Solaarpumba süsteem Solaarpump riisikasvanduses (Delta Electronics). Fotoelektrilise solaarpumba süsteem koosneb 3 põhiosast – elektrimootoriga pump (enamasti sukelpump), vaheldi ja fotoelektrilised...

Miks ja kuidas testida päikesepaneelide elektriohutust?

Elektrienergia ja kütuste hinnatõus ning -kõikumised on andnud tõuke elektrituulikute, fotoelektriliste päikesepaneelide ja akude laialdaseks paigaldamiseks üle Eesti. Tuhanded uued mikrotootjad ja kõik paigaldajad ei pruugi olla teadlikud päikesepaneelide elektriohutusest, kuidas ja millega neid kontrollida tuleks. Miks on vaja päikesepaneele testida? Päikesepaneelide paigaldamine hoone katustele tõstab mõnevõrra tuleõnnetuste ja elektrilöögi ohtu. Maailmas on päikesepaneelide riketest põhjustatud õnnetusi arvukalt esinenud. Eestis teada olevalt esimene päikesepaneelide rikkest põhjustatud tulekahju toimus Tartus 2019. a suvel. Elektrilühis või tulekahju võib muidugi tekkida ka maapaigaldusega päikeseelektrijaamas....

Energia on nüüd kallis ─ kuidas edasi?

Elektri- ja soojusenergia hinnad on kiiresti kasvanud ja kõiguvad viimasel ajal tugevasti, mis teeb tarbijad murelikuks. Energiatootjad ja -vahendajad on aga rõõmsad, sest raha tuleb. Kütused ja elekter on Eestis börsikaup, lisaks on karmistunud keskkonnanõuded, eelkõige on tõusnud CO2 emissiooni tasu. Viimane kasvas 2021. a jooksul 2,4 kordseks ning on samuti kauplemise objektiks. Kas maksame end edaspidi vaeseks toasooja ja valguse eest? Fossiilkütuste ja kõige sellega seotud hinnatõus on paratamatu, kuna inimkond kulutab praegu aastas ürgkütuseid rohkem, kui u miljoni...

Energiatehnika OÜ arendab Euroopa Tuumauuringute Keskusele uudseid seadmeid, millest võib tulevikus kasu olla ka Eesti ettevõtetel

Euroopa Tuumauuringute Keskus CERN tellis Energiatehnika OÜlt seadmed oma  300 võimsa UPSi akude mahutavuse automaatseks kiirtestimiseks. Arendatavad seadmed sobivad tulevikus kasutamiseks ettevõtetes, kus on vaja suure võimsusega akusid ja UPSe. Arendatav meetod võimaldaks oluliselt pikendada võimsate akude tööiga, vähendada ettevõtete kulusid ja koormust keskkonnale.  Tehnikateaduste doktori ja Energiatehnika OÜ juhataja Jüri Jolleri sõnul kasutatakse CERNis tuumaeksperimentide toiteks võimsaid katkematu toite allikaid (UPS) – need on põhimõtteliselt samad seadmed, mis hoiavad meie arvuteid ja muid igapäevaselt kasutatavaid seadmeid pidevalt vooluvõrgus, kuid...

Kuidas leida tõde ja keda uskuda?

Anna mehele kala ja sa annad talle toidu terveks päevaks. Õpeta mehele, kuidas kala püüda ja sa annad talle toidu kogu eluks. (Hiina vanasõna) Tõe ja õiguse otsimine on eestlasel veres ja see on igati loomulik soov. Koroonakriis on ajanud ühiskonna kahte leeri - enamus käitub arstide, terviseameti ja valitsuse soovituste järgi, teine osa teeb risti vastupidi, õigustades seda internetis ja rahvasuus leviva infoga haiguse läbipõdemise ohutusest, imeravimitest jne. Oskus ise leida õige info võib praegu päästa inimelusid ja aidata...

Maa ülekoormus algab neljapäeval 29.7.21

Maa ülekoormuspäeva Earth Overshoot Day, mil loodusressursside tarbimine ületab nende loomulikku uuenemist, arvestatakse juba 1970ndatest aastatest. Esialgu oli see päev detsembris, eelmisel aastal oli see veel 22. augustil ja käesoleval 2021. aastal 24 päeva varem - 29. juulil [1]. Kui loodusressursside tarbimine jätkub samas tempos, jõuame järgmisel aastal piirile, kus inimkonnal oleks vaja juba kahte planeeti Maa, et ressursside nõudlust katta. Ühest küljest inimkonna ressursivajadus suureneb, kusjuures need üha vähenevad [3]. Näiteks, viimase aastaga on metsade bioloogiline võimekus langenud 0,5%...

Kas on veel midagi looduselt õppida?

Kas on veel midagi looduselt õppida? NASA kulgur Perseverance maandus 18.2.2021 hilisõhtul edukalt Marsile. Algas punase planeedi põhjalik uurimine, et sinna kunagi võimalusel inimasustus rajada. Pole kahtlust, et ellujäämine kosmoses on Jüri Joller: Kas on veel midagi looduselt õppida? selgelt pigem teadus kui kunst. Paradoksaalselt on teaduse ja tehnika kiire areng ohtu seadnud inimkonna ja kogu looduse tuleviku meie koduplaneedil. Kuna elusloodus on püsinud ja arenenud miljardeid aastaid, siis peaks olema mingid kõrgemad metareeglid, mis on taganud elu pidevuse ning elusorganismide ülima...

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid? Jüri Joller, D.Sc., volitatud elektriinsener /Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?/ Kriis on üles lükanud innovatsiooni, investeeringute ja toetuste laine, millega oleks tore edasi purjetada. Roherevolutsioon, roheralli, rohetransformatsioon, rohefondid, sajad miljonid eurod roheteemade toetuseks - kuuleme neid sõnu meedias peaaegu iga päev. Käime nüüd kõik ringi rohelised prillid ees ja vaatame, mida saaks teha, et rohetoetustele ligi pääseda. Kas teeme midagi valmis toetusrahadega ja loodame, et keskkonnaprobleemid ongi lahendatud? Kahjuks pole see nii. Olen 30...

Kas laseme heal kriisil raisku minna?

Kas laseme heal kriisil raisku minna? Head uudised - oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas. Ehk enam väga palju hullemaks ei saa minna. Kui meil seda sõnnikut on jalaga segada (kasutades Lennart Mere kuulsat tsitaati), siis mis sellega teha? Kas laseme heal kriisil raisku minna?   Elu pärast taudi muutub teistsuguseks mitmes mõttes. Vaktsiin on tulekul, küllap see teeb oma töö - koroonaviirus taandub pikkamööda ja majandus taastub aastatega. Tulevad kindlasti mingid muutused, millest meil juba aimu on. Nn. digipööre arvatavasti jätkub ja...