Elektriseadmete ohutuse testimine | Energiatehnika

IE-klassi-nõuded-karmistuvad.jpg

juuli 28, 2020

IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad

Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW.

Elektrimootoreid kasutatakse paljudes rakendustes, nagu pumbad, kompressorid, ventilaatorid, tööpingid, tõste- ja transpordiseadmed. Muutuva kiiruse ja koormusega elektrimootori energiatarbimist on võimalik vähendada, kasutades toiteks sagedusmuundurit. Sagedusmuunduri kasutegurile seni nõudeid ei olnud, kuid selle määrusega need miinimumnõuded kehtestati. Kuna püsiva kiirusega rakendustes  põhjustavad sagedusmuundurid hoopis energiakadu, siis nende kasutamist kohustuslikuks siiski ei tehtud.

IE klasside nõuded ka väiksematele mootoritele ja sagedusmuunduritele

Euroopa Liidus nõutakse 2017. aastast kõrgendatud efektiivsusega IE3 mootorite kasutamist alates 0,75 kW võimsusest. IE2 mootoreid tohib veel kasutada üksnes koos sagedusmuunduritega. Euroopa Komisjoni määrusega nr 2019/1781 kehtestati uued madalpinge 50 – 1000 V elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded. Uus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ökodisaini direktiiviga 2009/125/WE seotud määrus määratleb mootorite ja sagedusmuundurite minimaalsed kasutegurite väärtused ja nendega seotud IE tõhususklassid ning tooted, millele määrust kohaldatakse.

Mootori ja sagedusmuunduri, mille võimsus on 120 W kuni 1 MW, nõuetele vastavust tuleb tõendada, kui toode viiakse turule või kui see võetakse kasutusele ja vastavus pole varem tõendatud. Sealhulgas tuleb tõendada ka seadmetesse sisseehitatud elektriajamite energiatõhusust, kui seda on tehniliselt võimalik määrata. Määrus on eestikeelsena kättesaadav internetis

Uue määruse  jõustumisaeg

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides alates 1. juulist 2021. Sellest päevast alates peavad nimivõimsusega

  • 0,75 kW – 1 000 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile
  • 0,12 kW – 0,75 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.

Alates 1. juulist 2023 peavad

  • 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust, ja ühefaasilised mootorid nimivõimsusega alates 0,12 kW, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.
  • 75 kW – 200 kW 2-, 4- või 6-pooluseliste kolmefaasiliste mootorite, mis ei ole sisseehitatud piduriga, suurendatud ohutusega Ex eb ega muud plahvatuskindlad mootorid, energiatõhusus peab vastama vähemalt energiatõhususklassile IE4.

Mootoritel peab vastavalt määrusele alates 1. juulist 2021 tüübisildil, kasutusjuhendis ja kõigis tehnilistes dokumentides lisaks varasemalt nõutud infole kirjas olema

  • nimikasutegur 100 %, 75 % ja 50 % nimikoormusel, -pingel, -sagedusel;
  • energiatõhususklass: „IE2“, „IE3“ või „IE4“.
  1. juulist 2021 peavad 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega mootoritele ette nähtud sagedusmuundurid vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2. Samast päevast alates

tuleb ka sagedusmuundurite tehnilistes andmetes, kasutusjuhendis ning tüübisildil tuua välja IE klass ja kaovõimsus suhtelise sageduse ja voolu tööpunktides (0;25) (0;50) (0;100) (50;25) (50;50) (50;100)

(90;50) (90;100%), aga ka muunduri ooteseisundi kaod (0;0).

Erandeid?

Määruses on rida erandeid, mille puhul IE klasside nõuded ei rakendu. Näiteks tootesse sisseehitatud mootorid, sisseehitatud piduriga mootorid ja sagedusmuundurid, mida ei saa kasuteguri määramiseks eraldada, samuti mitmesugused erikonstruktsiooniga mootorid ja varuosad.

Mis edasi?

Napilt aasta jooksul tuleb kõik alates 0,12 kW asünkroonmootorid ja sagedusmuundurid määrusega vastavusse viia, sealhulgas ka need tooted, mis on laos seisnud. Kolme aasta jooksul tuleb alates 75 kW elektrimootoriga tooted varustada IE4 energiatõhususklassiga mootoritega, mis on oluliselt kallimad. Uue määruse täitmist hakkavad kontrollima liikmesriikide turujärelvalveasutused, kellel on õigus nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldada ja nende kasutamine keelata.

Mootor ja sagedusmuundur on elektriajami energia-ahelas vaid 2 osa, mille tehnilised andmed on hästi teada. Palju keerukam on määrata energiakadusid tootmisprotsessides ja mehhaanilistes ülekannetes. Ka elektriajamite pidurdusprotsesside energiatõhusust määrusega ei reguleeritud, kuigi ka seal peitub mõnel juhul päris suur energiasäästu potentsiaal. Võimalik, et järgmiste sammudena võetakse ette võimsamad sagedusmuundurite pidurdustakistid, mille asemel saab kasutada energiasalvesteid või energia elektrivõrku tagastamist. Koos väiksemate mootoritega kasutatakse üsna laialdaselt tigureduktoreid ja vähem ka variaatoreid. Nende seadmete kasutegurid on madalad – sõltuvalt ülekandesuhtest u 70%. Näiteks 2-astmelise tigureduktori kasutegur on u 50%, mis tähendab, et vähemalt pool mootori võimsusest muutub reduktoris soojuseks.

Tarbimise energiakulu vähendamisel on keskkonnamõjuga ka väike energiasääst, kuna elektri tootmise ja ülekande kasutegur ei ole kuigi kõrge. Ning ei maksa unustada, et iga säästetud euro lisandub kasumile. Nii liigume samm-sammult tõhusama energiakasutuse suunas ja aitame üheskoos hoida elamisväärset keskkonda järeltulevatele põlvedele.

Energiatehnika OÜ mootorite ja sagedusmuundurite tarnijad olid määrusega kursis juba enne selle välja kuulutamist. Energiatehnika OÜ saab juba nüüd uue määruse kohaseid tooteid ning kõrge kasuteguriga reduktoreid tarnida. Samuti saame määrata mootorite ja sagedusmuundurite kasutegurit ning aidata masinate  energiakulu minimeerimisel.

Võta meiega ühendust: tel 655 1312, e-post: info@energiatehnika.ee


Seadmete-remondijärgne-testimine.jpg

juuli 28, 2020

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020.

Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel ilmus juba 11 aastat tagasi, kuid elektriohutuse nõuete tagamise üldise protseduuri standardi kinnitamiseni jõuti alles 2020. aasta märtsis. Pika viivituse üheks põhjuseks oli see, et IEC tasemel ei suudetud rahvusvaheliselt kokku leppida, kas ja milliseid elektriseadmeid tuleks ka perioodiliselt testida. Lõpuks koostati ainult EL standard, millest elektriseadmete perioodilise testimise nõue jäi välja. Selle kohta koostatakse nüüd eraldi standardit prEN 50699. Elektriseadmete ohutuse remondijärgse testimise standardi EVS-EN 50678:2020 jõustumise tähtajaks liikmesriikides on määratud 16. detsember 2020. See tähendab, et ettevõtetel on aega u 5 kuud, et oma elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll korraldada nõuetekohaselt.

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll
Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Eestis reguleerib elektriliste töövahendite korrasolekut Seadme ohutuse seadus (SOS)

Seadme ohutuse seadus paneb vastutuse töövahendi ohutuse eest tööandjale ja omanikule, kuid ei sätesta, kuidas ohutust tagama peaks. Öeldud on, et tuleb teha audit, mille mõnel juhul võib asendada enesekontrolliga. Seal on viide seadme juhendile, kuid neis reeglina töövahendite elektriohutuse testimise metoodikat ei leidu. Nüüd siis on olemas üldstandard, millele elektriseadmete ohutuse testimisel tugineda. Kuna perioodilise testimise nõue ükskord ikkagi tuleb ja omanik elektriseadme ohutuse eest nagunii vastutab, siis oleks õige elektriseadmed perioodiliselt, nt kord aastas üle kontrollida. Rasketes keskkonnatingimustes, nt ehitusel või kaevanduses kasutatavad tööriistad tuleks üle kontrollida iga kord pärast kasutamist.

Uus standard kehtib elektriseadmetele, mille nimipinge on 25 V kuni 1000 V vahelduvpingel ja 60 V kuni 1500 V alalispingel ning voolule kuni 63 A. Seadmed võivad olla nii pistikuga kui kohtkindla elektriühendusega. Standardi eesmärgiks on tagada, et remondil ei ole kahjustatud elektriseadme isolatsiooni, kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustuse ahelaid ning seadmes ei ole kinnitamata osi, mis võiks seadme kasutajale ohtlikuks muuta.

Standardit ei kohaldata sellistele elektriseadmetele, mille ohutuse testimise kohta on juba olemas vastav standard. Välja jäävad elektripaigaldised, mida kontrollitakse HD 60364-6 alusel, audio- ja videoseadmed, katkematu toite allikad, elektriautode laadimispunktid, toiteallikad, tööstuskontrollerid, sagedusmuundurid, plahvatuskindlad ja kaevandusseadmed, meditsiiniseadmed (EN 62353), kaarkeevitusseadmed (EN 60974-4) ning masinad (EN 60204-1). Standardis on toodud nõuded kontrolli teostavale isikule, testimiskohale; testimise skeemid ja metoodikad.

Elektriseadmete ohutuse kontrolli protsess

Testimine algab visuaalse ülevaatusega. Esmalt tehakse kindlaks nõutud dokumentatsiooni, eriti kasutusjuhendi ja kaitsemeetmete  olemasolu ning toimivus. Kontrollitakse väliseid vigastusi, mustumist, kaablite ja pistikute nõuetekohasust ja seisundit, toitekaabli tõmbeankrut, kinnitusklambreid ja pistiku tappe, kaitsmepanuse nõuetekohasust, ümbrise vigastusi, mis võiks avada ligipääsu ohtlikele pingestatud või liikuvatele osadele, ülekoormuse ja -kuumenemise jälgi, lubamatuid muudatusi, mustumist, ohtlikku vananemist ja korrosiooni, jahutusavade ja filtrite puhtust ning jahutusõhu takistamatut läbipääsu, vedeliku, gaasi või tahke aine mahutite seisundit, kaitseklappe, lülitite ja juhtimisseadmete korrasolekut, asenditähiste, ohutustähiste ja -sümbolite olemasolu ning loetavust, mehhaaniliste osade korrasolekut ja kinnitusi, kõigi nõutavate kaitsekatete korrasolekut jm.

Järgmine on kaitsemaanduste testimine. Mõõdetakse kaitsemaandusahela takistus toitekaabli PE klemmist või peamaandusklemmist iga ligipääsetava voolujuhtiva katteni, mis peaks olema maandatud. Kontrollitakse visuaalselt maandusühenduste korrasolekut. Liigutatakse mõõtmise ajal maanduskaableid ja jälgitakse, et takistus ei muutu. Kaitsemaandusahela takistus ei tohi üldjuhul ületada 0,3 oomi. Mõnel juhul see võib olla kuni 1 oom. Standardis on toodud valem PE ahela takistuse piirväärtuse arvutamiseks, samuti mõõteskeemid jms.

Seejärel mõõdetakse isolatsioonitakistus voolujuhtide ja ligipääsetavate juhtivate osade ning maandusklemmi vahel. Üldjuhul mõõdetakse 500 V alalispingel ja isolatsioonitakistus peaks olema vähemalt 1 megaoom. Kaitse väikepingeahelate isolatsioonitakistust mõõdetakse võrgupinge suhtes. See peab olema vähemat 2 megaoomi. Lülitid peavad olema sellises asendis, et saab mõõta kõikide ahelate isolatsiooni. Kui vaja, korratakse mõõtmisi lülitite eri positsioonides. Mitmefaasiliste ahelate faasijuhid ühendatakse mõõtmise ajaks kokku.

Mõõta tuleb ka kaitsejuhi vool ehk lekkevool kõigis režiimides. Lekkevool ei tohi üldjuhul ületada 3,5 mA. Võimsate küttekehade korral võib see teatud tingimustel ulatuda 10 mA-ni. Teatud erandid on võimalikud, kui tootestandard või seadme tootja seda ette näeb. Kui on maandamata metallosi, siis tuleb mõõta nende puutevoolud, mis ei tohi ületada 0,5 mA. Kui ühe käega saab puudutada mitut maandamata metallosa, siis läheb arvesse nende puutevoolude summa.

Lisaks tuleb kontrollida kõiki kaitseseadiseid, nagu rikkevoolukaitsmeid, alapingekaitsmeid jms, kui need seadmel olemas on. Lõpuks tehakse seadme funktsionaalne test, arvestades tootjapoolseid juhiseid.

Kõige olulisem on loomulikult nõuetekohase kontrollidokumentatsiooni vormistamine elektrooniliselt või paberil, seadme varustamise kontrolli tähisega ning vastutava organisatsiooni teavitamine.

Testimisseadmed peavad vastama standardiseeria EN 61557 asjakohasele osale ning olema testitud ja kalibreeritud tootjatehase poolt soovitatud ajavahemiku järel.

Kokkuvõte

Uus standard on ingliskeelne ja üsna mahukas. Kui Sa ise elektriohutuse ja standardite asjatundja ei ole, tuleks abi otsida mõnest firmast, kes neid teemasid valdab ja aitaks ehk ka Sinu elektriseadmed ära kontrollida. Näiteks Energiatehnika OÜ. Kui Sinu firma on suur või elektriseadmeid palju, tasub muretseda oma pädevus- või kutsetunnistusega elektrikule nõuetekohane ohutustester ning sisse seada elektriseadmete register, kui seda veel pole.

Viiteid

  1. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel
  2. Standardi EVS-EN 50678:2020 lehitsemine ja ostmine
  3. Ohutustestrite infot: https://www.gossenmetrawatt.com/english/ugruppe/testingofelectrappliances.htm

Jüri Joller

Volitatud elektriinsener, D.Sc.

Täiendava info ja pakkumise küsimiseks võta ühendust tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee

Nimi*

Email*

Sisu


Seadmete-ja-masinate-ohutus-riskianalüüs-ja-testimine.jpg

märts 6, 2019

EVS arvamusküsitlusele on jõudnud elektriseadmete remondijärgse testimise standard prEN 50678 „General procedure for verifying the effectiveness of the protective measures of electrical equipment after repair“. Arvatavasti järgmisel aastal samal ajal on teema Eestis teravalt päevakorda tõusnud. Energiatehnika OÜ saab teid aga juba praegu aidata elektriseadmete elektriohutuse vastavusse viimisel. Elektriseadmete ohutuse testimine kiirelt ja professionaalselt, oma ala spetsialistidelt.

 

Eellugu

Varasem IEC standardi eelnõu prIEC 62638 Recurrent Test and Test After Repair of Electrical Equipment ilmus juba 2013. aastal ja oli üsna lähedal ratifitseerimisele. Eelnõu sattus aga mõnede riikide tugeva kriitika alla ja standardi arendamine pidurdus mitmeks aastaks. Nüüd siis on uue meeldejääva numbri 50678 all ilmunud Euroopa standardi uus eelnõu. Nagu pealkirjast nähtub, on välja jäänud elektriseadmete perioodilise testimise nõue. Remondijärgse testimise nõue on aga vaidlused üle elanud ning on lähedale jõudnud rakendamisele Euroopa Ühenduses ja ka Eestis.

 

Miks elektriseadmete ohutuse testimine vajalik on?

Standardi prEN 50678 eesmärgiks on panna paika remonditud elektriseadmete remondijärgse põhikaitsemeetmete tõhususe testimise protseduur kasutajate ohutuse tagamiseks. Seda nõuab Euroopa Ühenduse direktiiv 2009/104/EÜ 11 töövahendite minimaalsete ohutus- ja tervishoiunõuete kohta. Standard kehtib pistikühendusega või püsiva võrguühendusega elektriseadmetele alates 25 V vahelduvpingest ja 60 V alalispingest kuni 1000 V vahelduvpingeni või 1500 V alalispingeni ning voolule kuni 63 A. Standardi peamine eesmärk on kaitsemeetmete – eelkõige kaitsejuhi ja isolatsiooni – korrasoleku tagamine pärast elektriseadme remonti. Sellisteks seadmeteks on näiteks elektrilised tööriistad, elektrilised kütteseadmed, mittekohtkindlad valgustid, pikendusjuhtmed, elektriajamiga seadmed, mõõte- ja juhtimisseadmed jne.

 

Mis seadmetele uus standard kehtima hakkab?

Standardi prEN 50678 käsitlusalasse ei kuulu elektripaigaldise osaks olevate elektriseadmete testimine, mille kohta on standard HD 60364-6, telekommunikatsiooni, audio- ja videoseadmed, katkematu toite allikad, elektriautode laadimisjaamad, toiteplokid, programmeeritavad kontrollerid, inverterid, meditsiiniseadmed, keevitusseadmed, plahvatuskindlad kaevandus- jmt elektriseadmed. Samuti ei ole uus standard kasutatav uute elektriseadmete tüübitestideks ja rutiinseteks tootmistestideks, mille kohta kehtivad rangemad nõudmised.

 

Kes tohib elektriseadmete ohutust testida?

Elektriseadme remondijärgseid teste tohib teostada ainult elektriala kvaliftseeritud spetsialist, kellel on vastav haridus ja kogemused, mis võimaldavad tal elektriga seotud ohte ette näha ja vältida. Instrueeritud isikutel peab olema asjakohane ning kasutatavatele testimisseadmetele vastav koolitus.

 

Mida testitakse?

Seadme visuaalse ülevaatuse järel testitakse kaitsejuhi jätkuvust, isolatsioonitakistust ja lekkevoolu. Lõpuks teostatakse funktsionaalne test. Kaitsejuhi takistus kuni 5 m kuni 1,5 mm2 toitejuhtmel ei tohi ületada 0,3 oomi. Toitejuhtme iga järgneva 7,5 m peale võib lisanduda 0,1 oomi ja kogutakistus peab igal juhul jääma alla 1 oomi. Kaitsejuhi takistuse mõõtmine peab toimuma vähemalt 200 mA vooluga (multimeetrid ei sobi). I klassi elektriseadmete isolatsioonitakistus ei tohi üldjuhul olla vähem kui 1 megaoomi ja klass II-l 2 megaoomi. Isolatsioonitakistuse mõõtmine toimub alalispingega 500 V või 250 V, kui seadmel on liigpingekaitse. Isolatsioonin nõuded on nõrgemad kütteseadmetele ja väikepingeseadmetele. Lekkevool ei tohi üldiselt ületada 3,5 mA. Kaitsemaandusega ühendamata juhtivate osade puutevool ei tohi üldjuhul ületada 0,5 mA. Standardis on erinevate elektriseadmete liikide testimise skeemid ja juhised.

 

Millega testida?

Standardis on selged nõudmised mõõtevahenditele, mida tohib kasutada. Mõõtevahendid peavad samuti olema testitud ja kalibreeritud. Kaitsejuhi takistuse mõõtmine peab toimuma vähemalt 200 mA vooluga. Standardis on toodud erinevate testmetoodikate valiku algoritmid erinevatele I ja II klassi elektriseadmetele. Soovitav on kasutada spetsiaalset ohutustestrit, mis aitab õige testmeetodi valikul, samuti teostab automaatselt vajalikud ühendused ja testid ning koostab protokolli. Testimistulemused tuleb kindlasti standardis toodud nõuete kohaselt protokollida ning tulemused kanda andmebaasi. Seadmele paigaldatakse testimise kleebis, mis kinnitab elektriohutusmeetmete korrasolekut. Rikkis seade tuleb samuti selgesti tähistada, et seda ei tohi kasutada. Viimasel juhul tuleb teavitada ka vastutavat organisatsiooni.

 

Mis saab edasi?

Standardi eelnõu läbib arvamusküsitluse, misjärel see arvatavasti ratifitseeritakse mõningate muudatustega CENELECi poolt k. a. aprilli lõpus. Seekord ei kulu selleks enam 6 aastat, sest vaidlused on läbi vaieldud. Ratifitseerimise järel uus standard avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja tehakse hiljemalt 6 kuu pärast teatavaks EVS Teatajas, misjärel uus standard muutub Eestis sisuliselt kohustuslikuks hiljemalt 12 kuu pärast. Arvatavasti järgmisel aastal samal ajal on teema Eestis teravalt päevakorda tõusnud.

 

Kes oskaks aidata?

Energiatehnika OÜ saab teid aga juba praegu aidata oma elektriseadmete elektriohutuse nõuetega vastavusse viimisel. Suurematele klientidele tarnime testimisseadmed ja teeme testijate koolituse, väiksematele võime pakkuda ise vastavat teenust, kuna vajalikud testinstrumendid, vajaliku väljaõppe ja kogemusega elektriala isikud on meil olemas.

 

Firma Gossen Metrawatt ohutustester Secutest vastab uue elektriseadmete ohutusstandardi nõuetele, lisaks saab sellega mõõta keevitus- ja meditsiiniseadmete ohutust jpm. Mõõtetulemuste salvestamiseks ja protokollimiseks on saadaval andmebaasi tarkvara IZYTRONIQ versioonid.

Täiendava info saamiseks võtke meiega ühendust: info@energiatehnika.ee, tel 655 1312.

Jüri Joller

volitatud elektriinsener, D.Sc.

Küsige infot ja pakkumist:

Nimi*

Email*

Sisu

[/vc_section]

 

 

[/vc_column_text][/vc_column][/vc_row]

ENERGIATEHNIKA

Kontakt

Võta ühendust!

+372 655 1312

www.energiatehnika.ee

info@energiatehnika.ee

ASUKOHT


Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

Kvaliteet





Liikmelisus



Jälgi meid: