Uudised | Energiatehnika

IE-klassi-nõuded-karmistuvad.jpg

juuli 28, 2020

IE klasside nõuded elektrimootoritele ja sagedusmuunduritele karmistuvad

Kui seni pidi energiatõhususe klassidega arvestama elektrimootoritel alates 750 W nimivõimsusest, siis järgmise aasta, s.o. 2021 aasta 1. juulist rakenduvad nõuded alates 120 W nimivõimsusest. Lisaks hakkavad sarnased nõuded kehtima ka  ka sagedusmuunduritele, mis on ette nähtud mootoritele nimivõimsusega alates 120 W kuni 1 MW.

Elektrimootoreid kasutatakse paljudes rakendustes, nagu pumbad, kompressorid, ventilaatorid, tööpingid, tõste- ja transpordiseadmed. Muutuva kiiruse ja koormusega elektrimootori energiatarbimist on võimalik vähendada, kasutades toiteks sagedusmuundurit. Sagedusmuunduri kasutegurile seni nõudeid ei olnud, kuid selle määrusega need miinimumnõuded kehtestati. Kuna püsiva kiirusega rakendustes  põhjustavad sagedusmuundurid hoopis energiakadu, siis nende kasutamist kohustuslikuks siiski ei tehtud.

IE klasside nõuded ka väiksematele mootoritele ja sagedusmuunduritele

Euroopa Liidus nõutakse 2017. aastast kõrgendatud efektiivsusega IE3 mootorite kasutamist alates 0,75 kW võimsusest. IE2 mootoreid tohib veel kasutada üksnes koos sagedusmuunduritega. Euroopa Komisjoni määrusega nr 2019/1781 kehtestati uued madalpinge 50 – 1000 V elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded. Uus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ökodisaini direktiiviga 2009/125/WE seotud määrus määratleb mootorite ja sagedusmuundurite minimaalsed kasutegurite väärtused ja nendega seotud IE tõhususklassid ning tooted, millele määrust kohaldatakse.

Mootori ja sagedusmuunduri, mille võimsus on 120 W kuni 1 MW, nõuetele vastavust tuleb tõendada, kui toode viiakse turule või kui see võetakse kasutusele ja vastavus pole varem tõendatud. Sealhulgas tuleb tõendada ka seadmetesse sisseehitatud elektriajamite energiatõhusust, kui seda on tehniliselt võimalik määrata. Määrus on eestikeelsena kättesaadav internetis

Uue määruse  jõustumisaeg

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides alates 1. juulist 2021. Sellest päevast alates peavad nimivõimsusega

  • 0,75 kW – 1 000 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile
  • 0,12 kW – 0,75 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.

Alates 1. juulist 2023 peavad

  • 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust, ja ühefaasilised mootorid nimivõimsusega alates 0,12 kW, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2.
  • 75 kW – 200 kW 2-, 4- või 6-pooluseliste kolmefaasiliste mootorite, mis ei ole sisseehitatud piduriga, suurendatud ohutusega Ex eb ega muud plahvatuskindlad mootorid, energiatõhusus peab vastama vähemalt energiatõhususklassile IE4.

Mootoritel peab vastavalt määrusele alates 1. juulist 2021 tüübisildil, kasutusjuhendis ja kõigis tehnilistes dokumentides lisaks varasemalt nõutud infole kirjas olema

  • nimikasutegur 100 %, 75 % ja 50 % nimikoormusel, -pingel, -sagedusel;
  • energiatõhususklass: „IE2“, „IE3“ või „IE4“.
  1. juulist 2021 peavad 0,12 kW – 1 000 kW nimivõimsusega mootoritele ette nähtud sagedusmuundurid vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2. Samast päevast alates

tuleb ka sagedusmuundurite tehnilistes andmetes, kasutusjuhendis ning tüübisildil tuua välja IE klass ja kaovõimsus suhtelise sageduse ja voolu tööpunktides (0;25) (0;50) (0;100) (50;25) (50;50) (50;100)

(90;50) (90;100%), aga ka muunduri ooteseisundi kaod (0;0).

Erandeid?

Määruses on rida erandeid, mille puhul IE klasside nõuded ei rakendu. Näiteks tootesse sisseehitatud mootorid, sisseehitatud piduriga mootorid ja sagedusmuundurid, mida ei saa kasuteguri määramiseks eraldada, samuti mitmesugused erikonstruktsiooniga mootorid ja varuosad.

Mis edasi?

Napilt aasta jooksul tuleb kõik alates 0,12 kW asünkroonmootorid ja sagedusmuundurid määrusega vastavusse viia, sealhulgas ka need tooted, mis on laos seisnud. Kolme aasta jooksul tuleb alates 75 kW elektrimootoriga tooted varustada IE4 energiatõhususklassiga mootoritega, mis on oluliselt kallimad. Uue määruse täitmist hakkavad kontrollima liikmesriikide turujärelvalveasutused, kellel on õigus nõuetele mittevastavad tooted turult kõrvaldada ja nende kasutamine keelata.

Mootor ja sagedusmuundur on elektriajami energia-ahelas vaid 2 osa, mille tehnilised andmed on hästi teada. Palju keerukam on määrata energiakadusid tootmisprotsessides ja mehhaanilistes ülekannetes. Ka elektriajamite pidurdusprotsesside energiatõhusust määrusega ei reguleeritud, kuigi ka seal peitub mõnel juhul päris suur energiasäästu potentsiaal. Võimalik, et järgmiste sammudena võetakse ette võimsamad sagedusmuundurite pidurdustakistid, mille asemel saab kasutada energiasalvesteid või energia elektrivõrku tagastamist. Koos väiksemate mootoritega kasutatakse üsna laialdaselt tigureduktoreid ja vähem ka variaatoreid. Nende seadmete kasutegurid on madalad – sõltuvalt ülekandesuhtest u 70%. Näiteks 2-astmelise tigureduktori kasutegur on u 50%, mis tähendab, et vähemalt pool mootori võimsusest muutub reduktoris soojuseks.

Tarbimise energiakulu vähendamisel on keskkonnamõjuga ka väike energiasääst, kuna elektri tootmise ja ülekande kasutegur ei ole kuigi kõrge. Ning ei maksa unustada, et iga säästetud euro lisandub kasumile. Nii liigume samm-sammult tõhusama energiakasutuse suunas ja aitame üheskoos hoida elamisväärset keskkonda järeltulevatele põlvedele.

Energiatehnika OÜ mootorite ja sagedusmuundurite tarnijad olid määrusega kursis juba enne selle välja kuulutamist. Energiatehnika OÜ saab juba nüüd uue määruse kohaseid tooteid ning kõrge kasuteguriga reduktoreid tarnida. Samuti saame määrata mootorite ja sagedusmuundurite kasutegurit ning aidata masinate  energiakulu minimeerimisel.

Võta meiega ühendust: tel 655 1312, e-post: info@energiatehnika.ee


meditsiiniseadmete-testimise-valge-raamat-1.jpg

juuli 28, 2020

Elupäästev meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Keerukate meditsiiniseadmete, näiteks ultraheliseadmed, infusioonpumbad, kopsuventilaatorid, diagnostika tööjaamad, robotjuhtimisega kirurgiaseadmed ja telemeditsiiniseadmed, kasutamisega on seotud riskid mis sõltuvad mehaanika keerukusest. Näiteks Sa ei soovi hambaarsti toolis surma saada, kui puur läheb ootamatult pinge alla. Vältimaks selliseid „ootamatusi“ koostati meditsiiniseadmete valge raamat.

meditsiiniseadmete testimise valge raamat
Meditsiiniseadmete testimise valge raamat päästab elusid

Patsiendi ja kasutaja suurema ohutuse tagamiseks tuleb kasutajatel ja meditsiiniasutustel täita meditsiiniseadmetele kehtivaid testimis- ja aruandluskohustusi. Kõikide meditsiiniasutuste meditsiiniseadmete elektriohutust tuleb perioodiliselt ja remondijärgselt testida vastavalt standardile EVS-EN 62353:2015 tootja poolt määratud ajavahemike järel, mis on enamasti 6 kuni 36 kuud. Samuti tuleb paljusid igapäevaselt kasutatavaid seadmeid hooldada või kalibreerida teatud ajavahemike järel. Meditsiiniasutus vastutab tagajärgede eest juriidiliselt vastavalt Meditsiiniseadme seadusele, kui neid protseduure ei järgita. Seadused ja direktiivid kohustavad meditsiinilisi elektriseadmeid testima enne kasutuselevõttu, pärast remonti või modifitseerimist ning ka korduvalt määratud ajavahemike tagant.

Meditsiiniseadmete testimise valge raamat

Meditsiiniseadmete valge raamat annab ülevaate meditsiiniseadmete klassidest, kategooriatest,  nende elektriohutuse testimise vajadusest ning nõuetest Saksamaal kehtivate nõuete alusel. Saksa nõuded põhinevad ELdirektiividel samuti nagu Eestiski. Tutvustatakse meditsiiniseadmete elektriohutuse standardiseeriaid IEC 60601, IEC 62353 ja põhilisi elektriohutuse teste. On toodud ka põhilised nõuded testimisseadmetele, nende kalibreerimisele, mõõtemetoodikast ja mõõtetäpsusest. Esitatud on kokkuvõte meditsiiniseadmetele kehtivatest hügieeninõuetest. Teine peatükk on pühendatud meditsiiniseadmete ohutus- ja funktsionaalsetele testritele.

Käsitletakse tööpõhimõtteid ja testimist

Kõige põhjalikumalt käsitletakse patsiendimonitoride, elektrokardiogrammi (EKG) aparaatide, defibrillaatorite, vererõhu mõõturite, kunstliku hingamise seadmete, oksümeetrite, kehatemperatuuri mõõturite, infusioonpumpade, meditsiiniliste kaalude, kõrgsageduslike kirurgiaseadmete, röntgenseadmete, ultraheliseadmete, röntgentomograafide, magnetresonantstomograafide, positron-emissioontomograafide, fotomeetrite, meditsiiniliste monitoride tööpõhimõtteid ja testimist.

Viidete loetelus on 79 nimetust peamiselt saksakeelsetele allikatele. Täiendavalt on esitatud meditsiiniseadmete IEC 60601 seeria standardite ülevaade ja kasutatud meditsiiniliste terminite seletused.

Kellele valge raamat sobib?

Valge raamat sobiks sissejuhatavaks õppevahendiks meditsiinitehnika testijatele. Sellest võib olla kasu ka meditsiiniseadmete tootmisega alustajatele, aga ka meditsiiniasutuste tehnilistele töötajatele või meditsiiniseadmete tootja esindajatele, kes peavad seadme ohutust tagama ning vajavad infot saadavalolevate meditsiiniseadmete ohutustestrite kohta.

Dokumendi saab alla laadida siit

Seadmete testimisest võib vaadata videot siit

Rõntgeni testimisest saab videot vaadata siit

Võta ühendust ja uuri seadmeid meditsiiniseadmete testimiseks


Seadmete-remondijärgne-testimine.jpg

juuli 28, 2020

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020.

Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel ilmus juba 11 aastat tagasi, kuid elektriohutuse nõuete tagamise üldise protseduuri standardi kinnitamiseni jõuti alles 2020. aasta märtsis. Pika viivituse üheks põhjuseks oli see, et IEC tasemel ei suudetud rahvusvaheliselt kokku leppida, kas ja milliseid elektriseadmeid tuleks ka perioodiliselt testida. Lõpuks koostati ainult EL standard, millest elektriseadmete perioodilise testimise nõue jäi välja. Selle kohta koostatakse nüüd eraldi standardit prEN 50699. Elektriseadmete ohutuse remondijärgse testimise standardi EVS-EN 50678:2020 jõustumise tähtajaks liikmesriikides on määratud 16. detsember 2020. See tähendab, et ettevõtetel on aega u 5 kuud, et oma elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll korraldada nõuetekohaselt.

Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll
Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Eestis reguleerib elektriliste töövahendite korrasolekut Seadme ohutuse seadus (SOS)

Seadme ohutuse seadus paneb vastutuse töövahendi ohutuse eest tööandjale ja omanikule, kuid ei sätesta, kuidas ohutust tagama peaks. Öeldud on, et tuleb teha audit, mille mõnel juhul võib asendada enesekontrolliga. Seal on viide seadme juhendile, kuid neis reeglina töövahendite elektriohutuse testimise metoodikat ei leidu. Nüüd siis on olemas üldstandard, millele elektriseadmete ohutuse testimisel tugineda. Kuna perioodilise testimise nõue ükskord ikkagi tuleb ja omanik elektriseadme ohutuse eest nagunii vastutab, siis oleks õige elektriseadmed perioodiliselt, nt kord aastas üle kontrollida. Rasketes keskkonnatingimustes, nt ehitusel või kaevanduses kasutatavad tööriistad tuleks üle kontrollida iga kord pärast kasutamist.

Uus standard kehtib elektriseadmetele, mille nimipinge on 25 V kuni 1000 V vahelduvpingel ja 60 V kuni 1500 V alalispingel ning voolule kuni 63 A. Seadmed võivad olla nii pistikuga kui kohtkindla elektriühendusega. Standardi eesmärgiks on tagada, et remondil ei ole kahjustatud elektriseadme isolatsiooni, kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustuse ahelaid ning seadmes ei ole kinnitamata osi, mis võiks seadme kasutajale ohtlikuks muuta.

Standardit ei kohaldata sellistele elektriseadmetele, mille ohutuse testimise kohta on juba olemas vastav standard. Välja jäävad elektripaigaldised, mida kontrollitakse HD 60364-6 alusel, audio- ja videoseadmed, katkematu toite allikad, elektriautode laadimispunktid, toiteallikad, tööstuskontrollerid, sagedusmuundurid, plahvatuskindlad ja kaevandusseadmed, meditsiiniseadmed (EN 62353), kaarkeevitusseadmed (EN 60974-4) ning masinad (EN 60204-1). Standardis on toodud nõuded kontrolli teostavale isikule, testimiskohale; testimise skeemid ja metoodikad.

Elektriseadmete ohutuse kontrolli protsess

Testimine algab visuaalse ülevaatusega. Esmalt tehakse kindlaks nõutud dokumentatsiooni, eriti kasutusjuhendi ja kaitsemeetmete  olemasolu ning toimivus. Kontrollitakse väliseid vigastusi, mustumist, kaablite ja pistikute nõuetekohasust ja seisundit, toitekaabli tõmbeankrut, kinnitusklambreid ja pistiku tappe, kaitsmepanuse nõuetekohasust, ümbrise vigastusi, mis võiks avada ligipääsu ohtlikele pingestatud või liikuvatele osadele, ülekoormuse ja -kuumenemise jälgi, lubamatuid muudatusi, mustumist, ohtlikku vananemist ja korrosiooni, jahutusavade ja filtrite puhtust ning jahutusõhu takistamatut läbipääsu, vedeliku, gaasi või tahke aine mahutite seisundit, kaitseklappe, lülitite ja juhtimisseadmete korrasolekut, asenditähiste, ohutustähiste ja -sümbolite olemasolu ning loetavust, mehhaaniliste osade korrasolekut ja kinnitusi, kõigi nõutavate kaitsekatete korrasolekut jm.

Järgmine on kaitsemaanduste testimine. Mõõdetakse kaitsemaandusahela takistus toitekaabli PE klemmist või peamaandusklemmist iga ligipääsetava voolujuhtiva katteni, mis peaks olema maandatud. Kontrollitakse visuaalselt maandusühenduste korrasolekut. Liigutatakse mõõtmise ajal maanduskaableid ja jälgitakse, et takistus ei muutu. Kaitsemaandusahela takistus ei tohi üldjuhul ületada 0,3 oomi. Mõnel juhul see võib olla kuni 1 oom. Standardis on toodud valem PE ahela takistuse piirväärtuse arvutamiseks, samuti mõõteskeemid jms.

Seejärel mõõdetakse isolatsioonitakistus voolujuhtide ja ligipääsetavate juhtivate osade ning maandusklemmi vahel. Üldjuhul mõõdetakse 500 V alalispingel ja isolatsioonitakistus peaks olema vähemalt 1 megaoom. Kaitse väikepingeahelate isolatsioonitakistust mõõdetakse võrgupinge suhtes. See peab olema vähemat 2 megaoomi. Lülitid peavad olema sellises asendis, et saab mõõta kõikide ahelate isolatsiooni. Kui vaja, korratakse mõõtmisi lülitite eri positsioonides. Mitmefaasiliste ahelate faasijuhid ühendatakse mõõtmise ajaks kokku.

Mõõta tuleb ka kaitsejuhi vool ehk lekkevool kõigis režiimides. Lekkevool ei tohi üldjuhul ületada 3,5 mA. Võimsate küttekehade korral võib see teatud tingimustel ulatuda 10 mA-ni. Teatud erandid on võimalikud, kui tootestandard või seadme tootja seda ette näeb. Kui on maandamata metallosi, siis tuleb mõõta nende puutevoolud, mis ei tohi ületada 0,5 mA. Kui ühe käega saab puudutada mitut maandamata metallosa, siis läheb arvesse nende puutevoolude summa.

Lisaks tuleb kontrollida kõiki kaitseseadiseid, nagu rikkevoolukaitsmeid, alapingekaitsmeid jms, kui need seadmel olemas on. Lõpuks tehakse seadme funktsionaalne test, arvestades tootjapoolseid juhiseid.

Kõige olulisem on loomulikult nõuetekohase kontrollidokumentatsiooni vormistamine elektrooniliselt või paberil, seadme varustamise kontrolli tähisega ning vastutava organisatsiooni teavitamine.

Testimisseadmed peavad vastama standardiseeria EN 61557 asjakohasele osale ning olema testitud ja kalibreeritud tootjatehase poolt soovitatud ajavahemiku järel.

Kokkuvõte

Uus standard on ingliskeelne ja üsna mahukas. Kui Sa ise elektriohutuse ja standardite asjatundja ei ole, tuleks abi otsida mõnest firmast, kes neid teemasid valdab ja aitaks ehk ka Sinu elektriseadmed ära kontrollida. Näiteks Energiatehnika OÜ. Kui Sinu firma on suur või elektriseadmeid palju, tasub muretseda oma pädevus- või kutsetunnistusega elektrikule nõuetekohane ohutustester ning sisse seada elektriseadmete register, kui seda veel pole.

Viiteid

  1. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel
  2. Standardi EVS-EN 50678:2020 lehitsemine ja ostmine
  3. Ohutustestrite infot: https://www.gossenmetrawatt.com/english/ugruppe/testingofelectrappliances.htm

Jüri Joller

Volitatud elektriinsener, D.Sc.

Täiendava info ja pakkumise küsimiseks võta ühendust tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee

Nimi*

Email*

Sisu


VFD-Lseeria.jpg

mai 28, 2020

Delta lõpetab VFD-L seeria sagedusmuundurite tootmise

Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid on tootmisest maas juba käesoleva aasta lõpuks.

Delta Electronics VFD-L seeria sagedusmuundurid olid kaua populaarsed tänu väga soodsale hinnale ja väikestele mõõtmetele. Tänu elektroonika arengule tuleb üle minna uutele mudelitele.

Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid

Milliste toodetega saab Delta VFD-L seeria sagedusmuundurid asendada?

Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

ME300 seeria sagedusmuundurid

Mõõtmete poolest on parimaks alternatiiviks ME300, mis on säästlikum ja konkurentsivõimelisem, kuid mõnevõrra kallim kui VFD-L. ME300 on lisaks kasutajasõbralikum, energiasäästlikum, väiksem, kiirema paigaldusega, vastupidavam, eriti stabiilne ja töökindel.

ME 300 eelised VFD-L-ga võrreldes

  1. Sisseehitatud pidurdustransistor ja EMC filter (C2 klass)
  2. Turvaseiskamise STO (safe torque off) funktsioon tagab suurema ohutuse
  3. Sisaldab kasutaja defineeritavat parameetrite gruppi
  4. Ühe- ja mitme pumba juhtimise võimalused
  5. Klemmide kruvivaba ühendamine lihtsustab ja kiirendab paigaldamist
  6. Kompaktsem – säästab ruumi juhtkilbis
  7. Talitlustemperatuur -20˚C kuni 40˚C
  8. Võimaldab lisaks asünkroonmootoritele juhtida energiasäästlikke püsimagnet-sünkroonmootoreid – erinevad mudelid võimsustele 0,1 kuni 7,5 kW

Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

Delta ME300 seeria sagedusmuundurid

ME300 tüübikood

ME300 tüübikood erineb varasemast selle poolest, et mootori nimivõimsuse asemel on nimi-väljundvoolu väärtus. Inverteri seisukohalt on määrav nimivool, mitte mootori nimivõimsus, kuna viimane sõltub ka mootori võimsustegurist.

Väga soodsa hinnaga asenduseks sobib mõnevõrra suuremate mõõtmetega VFD-EL-W seeria.

Delta vfd-el-w seeria sagedusmuundurid

VFD-EL-W seeria sagedusmuundurid

Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood:

Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite tüübikood.
Rohkem infot Delta VFD-L seeria sagedusmuundurite kohta leiad <<<siit>>>.

 

Info ME300 seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

 

Rohkem infot Delta VFD-EL-W seeria sagedusmuundurite kohta <<<leiad siit>>>.

 

Klientidel, kelle seadmetes või masinates kasutatakse VFD-L seeria sagedusmuundureid, tuleks juba praegu varuda tagavaraseadmeid või eelistatult hakata planeerima üleminekut uuele seeriale. Uue põlvkonna sagedusmuundurile üleminekul võib olla vajalik parameetrite ümberseadistamine. Parameetrid on enamuses samad, seadistuse protsess võib muutuda ja kasutajaliides võib muutuda.

VFD-L alternatiivid

MudelME300VFD-ELVFD-LVFD-EL-W
MootoritüübidAsünkroon, püsimagnetasünkroonasünkroonasünkroon
JuhtimismeetodU/f; SVCU/f; SVCU/fU/f; SVC
Võimsus230V:0.1~2.2kW

460V:0.4~7.5kW

230V:0.2~3.7kW

460V:0.4~3.7kW

230V:0.1~2.2kW230V:0.75~2.2kW

460V:0.75~4.0kW

Väljundsagedus (Hz)0,1~599Hz0,1~599Hz0,1~400Hz0,1~400Hz
Ülekandesagedus (kHz)2~15kHz2~12kHz3~10kHz2~12kHz
EMÜ-filterValikuline lisaJahEiEi
DigitaalsisendidMI1~MI5

(kõik programmeeritavad)

MI1~MI6

(4 programmeeritavat)

MI1~MI4

(kõik programmeeritavad)

MI1~MI4

(3 programmeeritavat)

ReleeväljundRA/RB/RCRA/RB/RCRA/RCRA/RB/RC
Digitaalväljundid1EiEiEi
Analoogsisend1111
Impulsssisend1EiEiEi
SertifikaadidCE, UL, RoHS RCM,TUV,

REACH,KC

CE, UL,C-TICKCE,ULCE
  • U/f – pinge/sagedus-juhtimine
  • SVC – tagasisideta vektorjuhtimine
  • VFD-EL-W 0,2 ja 0,4 kW mudelid lisanduvad 2020 Q3

Tutvu Delta sagedusmuunduritega siin

Energiatehnika OÜ insenerid on läbinud Delta Electronics sagedusmuundurite koolitused ja saavad uue seadme valikul ja tööle rakendamisel aidata.  Kuna neid sagedusmuundureid on Eestis palju, siis soovitame aegsasti meiega ühendust võtta, et töö Sulle võimalikult sobivale ajale planeerida. Telefon: 6551312 e-mail info@energiatehnika.ee

Nimi*

Email*

Sisu


Trafode-tingmärgid-tööstusautomaatika.jpg

mai 2, 2020

Trafode toiteallikate ja reaktorite tähised ja sümbolid

EN 61558-2-1/IEC 61558-2-1
Üldkasutatavad eraldustrafod; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarahelate vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz


EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6

Kaitseeraldustrafo; lühisekindel; topelt või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; primaar (pri) kuni 1000 V, sekundaar (sek) kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

EN 61558-2-13/IEC 61558-2-13

Autotrafo; mitte-lühisekindel; puudub isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1100 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz


EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6

Kaitseeraldustrafo; mitte-lühisekindel;
topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

EN 61558-2-20/IEC 61558-2-20

Väikereaktor; pole kaitstud ülekoormuse eest; kuni 1000 V,
sagedus kuni 1MHz


EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4

Eraldustrafo; lühisekindel;
topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.

Sulavkaitse

Sulavkaitse kastuseks trafodel, millel puudub lühisekindlus, näites 6,3 A, aeglasetoimeline


EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4

Eraldustrafo; mitte-lühisekindel;
topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.

Termovabasti

Termovabasti; näites 20 A, mini kaitselülitil


EN 61558-2-15/IEC 61558-2-15

Meditsiinipaikade kaitseeraldustrafode; mitte-lühiskindel; topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; mähised on paigaldatud üksteise peale, pri kuni 1000 V, sek kuni 250 V, sagedus kuni 500 Hz

Sulavkaitse

Liigtemperatuuri sulavkaitse


EN 61558-2-12/IEC 61558-2-12

Püsipingetrafo; lühisekindel; topelt- või tugevdatud isaolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V, sagedus kuni 500 Hz

Sulavkaitse

Liigtemperatuuri sulavkaitse


EN 61558-2-2/IEC 61558-2-2

Juhtimistrafo; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

Termorelee

Isetagastuv termorelee


Impulsstoiteallikas
Kaitsemaandusjuht

Termorelee

Mitte-tagastuv termorelee, tagastub toite eemaldamisel

Ühenduskoht

Kinnituspunkti või südamiku ühendustkoht


Termorelee

Mitte-tagastuv termorelee, käsitsitagastusega

Kinnitusmaterjalid

Sobilik kasutuseks kinnitusmaterjalidega, mille tulekindluse omadused pole teada, nagu puit, mööbel, vahelaed. Märk võetud standardist VDE 0710 Part 14.


Termistor

PTC-termistor

Kasutuskoha tingimused

Olmekasutuseks; ainult kuivades ruumides


Termistor

NTC-termistor

Ohtlik pinge

Keskkonna nimitemperatuur

Keskkonna nimitemperatuur; näites 40 ℃

Soojusallikas

Soojusallikas; kuum pind


Isolatsiooniklass

Isolatsiooniklass; näites B (130)

Vahelduvvool

Vahelduvvool, tähistatakse ac; A.C.;VV


Ohutusklassid

Ohutusklass II

Alalisvool

Alalisvool, tähistatakse dc; D.C.; AV


Leidsid skeemil või seadmel sümboli, mille tähendust ei tea? Võta meiega ühendust, leiame koos tähenduse!






Nimi*

Email*

Sisu


EAS-toetused.jpg

aprill 13, 2020

EAS jagab toetust

EAS toetused on mõeldud väike- või keskmise suurusega ettevõtjale arenduste käivitamiseks nõu saamiseks oma ala parimatelt spetsialistidelt, näiteks Energiatehnikalt.

Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%, omafinantseering vähemalt 20%. Maksimaalne toetus on 6000 eur.

Innovatsiooniosaku abil saab töötada välja innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogise teostatavuse kohta, viia läbi uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm.

Toetatavad tegevused

  • prototüübi valmistamine *;
  • tehnoloogiliselt komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine *;
  • tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbiviimine *;
  • metroloogia, akrediteerimine, standardiseerimise, vastavushindamine ja sertifitseerimise alane nõustamine *;
  • patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alane õiguskaitse nõustamine, uuringud ja registreerimine

*antud tegevustega seotud toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine

EAS toetused – taotlemisel vajaminevad dokumendid
  • Taotlusvormi näidis
  • Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
  • Lähteülesanne ja selle alusel kolm võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 5000 ja rohkem eurot
  • Teenusepakkuja isiku CVd
  • Meeskonnaliikmete  CVd
  • Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
  • Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
  • Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust.
  • Volikiri

 

Lisaks saab lugeda:

https://www.eas.ee/teenus/innovatsiooniosak/

Soovid rohkem infot? Võta ühendust ja leiame koos vastused:

Nimi*

Email*

Sisu


covid-19.jpg

aprill 6, 2020

Nagu enamus meist päästame viiruse COVID-19 leviku eest ka meie maailma kodukontoris olles. Paljudel meist on lapsed. Nii et kui meiega telefoni teel vestledes on kuulda laste kilkeid või väike assistent vastab alguses ise telefonile või tervitab teid meie 4-jalgne sõber, siis see kuulub praeguse maailma päästmise programmi hulka. 🙂

Tiiu Kistsik illustratsioonidest


Alalisvoolu-elektromagnetid.png

märts 25, 2020

1. Alalisvoolu elektromagnetid

 Vastavalt elektromagneti liikumistüübile jaotatakse MSM-i alalisvoolu elektromagnetid järgnevatesse kategooriatesse: 

• Lineaarelektromagnetid 

Alalisvoolu elektromagnetid - elektromagnetite liigid

Pilt. 1: Lineaarelektromagnetid

 • Pöördliikumisega elektromagnetid 

Pilt 2: Pöördliikumisega elektromagnetid

Lineaar- ja pöördliikumisega elektromagnetites saavutatakse liikumine tänu magnetväljale, mida tekitab ergutusmähis. 

 • Hoidemagnetid 

Pilt 3:  Hoidemagnetid

 Hoidemagnetid tekitavad magnetvälja, et hoida ferromagnetilisi objekte. 

 1.1 Lineaarelektromagnetid

Alalisvoolu lineaarsed elektromagnetid MSM-i kataloogis on kolbtüüpi. õhuvahemik asetseb südamiku ja ankru vahel ergutusmähise sees. Ankur liigub ergutusmähise sisse. 

Tänu spetsiaalsele konstruktsioonile muundatakse suurem osa magnetenergiast lineaarliikumiseks . 

1.1.1 Elektromagneti konstruktsioon 

Eristatakse kahte tüüpi konstruktsioone: 

a) Suletud konstruktsioon – Elektromagneti korpus ümbritseb ergutusmähist igakülgselt (Pilt 4) 

Pilt 4: Suletud konstruktsioon

 b) Avatud konstruktsioon – Elektromagneti korpus ümbritseb ergutusmähist ainult osaliselt (Pilt 5)

Pilt 5: Avatud konstruktsiooniga ühesuunaline elektromagnet

Suletud konstruktsiooni kasutatakse rakendustes, kus tehnilised nõudmised elektromagnetile on rangemad ja avatud konstruktsiooni kasutatakse rakendustes, kus nõudmised on lõdvemad. 

1.1.2 Elektromagnetite klassifikatsioon 

Sõltuvalt klassifikatsioonist eristatkse järgnevaid elektromgneti tüüpe: ühesuunaline, kahesuunaline, vastassuunalise liikumisega. 

a) Ühesuunaline elektromagnet – (Pilt 6) liikumine algasendist lõppasendisse saavutatakse elektromagnetjõuga. Et elektromagnet algasendisse tagastuks on vajalik välinejõud nagu vedru, raskus vms. 

Pilt 6: Ühesuunaline electromagnet 

b) Kahesuunalised elektromagnetid (nullasendiga) (Pilt 7) liikumine toimub nullasendist ühes suunas või teises suunas vastavalt, millist mähist ergutatakse. Elektromagnet naaseb nullasendisse peale ergutusmähiselt toite eemaldamist. Seega on nullasend algpositsioon mõlemas suunas liikumise korral. 

Pilt 7: Kahesuunaline elektromagnet

c) Vastassuunalised elektromagnetid (ilma nullasendita) (Pilt 8) vastava mähise ergutamisega liigub kolb ühest lõppasendist teise lõppasendisse. 

1.1.3 Komponendid 

Põhilised elektromagnetite komponendid: (Pilt 9) 

Pilt 9: Lineaarelektromagneti põhilised komponendid

a) elektromagneti korpus 

b) ergutusmähis 

c) armatuur 

d) funktsionaalsed osad 

1.2 Pöördelektromagnet 

Pilt 10: Pöördelektromagnet

Pöördelektromagnetite ankrutelje suunalist liikumist takistab selleks sobiv laager. Ankru ja südamiku eriline ehitus jagab lineaarjõu radiaalseks ja aksiaalseks komponendiks. 

Radiaaljõud paneb võlli pöörlema, sda jõudu saab samastada momendiga. 

Elektromagneti ehituse tõttu aksiaaljõudusid ei kasutata. Sellepärast ainult osa magnetjõust muundatakse pöördliikumiseks. 

Rakenduste jaoks, kus magnetjõu kaod peavad väiksemad olema, saab kasutada G DR tüüpi pöördelektromagneteid. Need töötavad palju efektiivsemalt, aga on ehituselt keerukamad. 

1.2.1 Pöördelektromagneti tüübid 

SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetid on ümmarguses või kandilises korpuses. Ümmargune konstruktsioon (G DA) on tavalisem ja üldiselt soovitatav variant. Kandilise konstruktsiooniga pöördelektromagnetitel on aga suurem moment tänu suuremale magnetahelale (G DC). 

1.2.2 Liikumisviisid 

SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetite puhul on ühesuunaline liikumine kõige kasutatavam variant. 

Pöördelektromagneti algasendisse saamisks kasutatakse vedru. 

Võimalik on teostada ka vastassuunalist liikumist kasutades kahte pöördelektromagnetit. 

Siiski, soovitame sellise rakenduse puhul vaadata, kas sobivad G DR tüüpi pöördelektromagnetid. Nendega saab pöördelektromagneti liikumissuunda vahetada muutes elektritoite polaarsust. 

1.2.3 Komponendid 

Põhilised pöördelektromagnetite komponendid.: (Pilt 12) 

Pilt 12: Pöördelektromagnetite põhikomponendid

a) Elektromagneti korpus koos kuullaagriga 

b) Ergutusmähis 

c) Ankur 

d) Funktsionaalsed osad (tagastusvedru ja selle mehanismid) 

1.3 Proportsionaalsed pöördelektromagnetid 

Proportsionaalsed pöördelektromagnetid töötavad elektrodünaamilisel põhimõttel. Väljundvõlli poolsel osal on püsimagnetketas, mis on pööratav aga teljesihis fikseeritud. Sõltuvalt voolust, mis läbib mähist, tekitatakse momenti, mis on peaaegu konstantne kogu pöörlemisnurga ulatuses. Vahetades toite polaarsust saab muuta ka liikumissuunda. 

Proprtsionaalsete pöördelektromagnetite põhikomponendid: (Pilt 13) 

Pilt 13: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

a) Elektromagneti põhiosa 

b) Ergutusmähis koos kuullaagriga 

c) Ankur koos püsimagnetkettaga 

1.3.1 Proportsionaalsete pöördelektromagnetite tüübid 

Pilt 14: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

Proprtsionaalsed pöördleketromagnetid on ainult ümmarguse kujuga. Teiste kujudega on võimalik neid saada ainult eritellimusel . 

1.3.2 Liikumisviisid 

Liikumissuund on määratud elektritoite polaarsusega. Kui polaarsuse vahetus ei ole võimalik või mitte soovitav, siis võib vastassuunalise liikumise tekitada vedruga. 

1.4 Hoidemagnetid 

Hoidemagnetid on alalisoolu elektromagnetid, millel puudub igasugune liikuv osa või kui, siis liikumine on minimaalne. Hoidemagnetite puhul väheneb hoidejõud väga kiiresti, mida suurem on vahe hoitava objektiga, see on topelt õhuvahemiku tõttu. Hoidemagnet töötab kõigi ferromagnetiliste materjalidega. 

1.4.1 Hoidemagneti tüübid 

Hoidemagnetid on ehituselt ümmargused. Eritellimusena on teised variandid saadaval. 

1.4.2 Funktsioonalsus 

Hoidemagnetid on saadaval nii püsimagnetiga kui ka ilma. 

a) Kui hoidemagneti mähis pingestatakse tekitab see hoidmisjõu. Kui see pinge eemaldada magnetväli kaob ja hoidejõud samuti. 

b) Püsimagnetiga hoidemagnet on varustatud mähisega ja püsimagnetiga. Hoidejõud, mille tekitab püsimagnet on pidev. Kui mähist ergutatakse õige polaarsusega, siis mähises tekkiv magnetväli neutraliseerib püsimagneti hoidmisjõu. Samas kui polaarsus muuta teistpidiseks suurendab see püsimagneti hoidejõudu. 

1.4.3 Komponendid 

Hoidemagnetite põhikomponendid: (Pilt 16) 

a) Elektromagneti korpus 

b) Ergutusmähis 

c) Ankur 

d) Püsimagnet 

1.5 Komponentide kirjeldus 

1.5.1 Elektromagneti korpus koosneb tavaliselt mitmest osast ja on tehtud hästi juhtivatest materjalidest. Elektromagneti korpus on vajalik järgmisteks ülesanneteks: 

a) Magnetvälja juhtimine magnetahelas 

b) Mähise mehaaniline kaitse 

c) Mehaaniline struktuur teiste osade toetuseks 

1.5.2 Ergutusmähis on tehtud emailitud vasktraadist. 

Isolatsiooni materjalid, nende temperatuuriklass ja nende kvaliteet on väga tähtsad elektromagneti korrektse toimimise jaoks. 

1.5.3 Ankur on osa, mis liigub läbi magnetvälja ergutusmähise poole, sealt läbi või jääb ergutusmähisesse. 

1.5.4 Funktsionaalsed osad ei ole otseselt vajalikud magnetvälja tekitamiseks, aga on vajalikud elektromagneti praktiliseks tööks. Need on näiteks liikumispiirajad, juhtmete ühendused jms. 

1.5.5 Püsimagnetid on tehtud materjalidest, mis hoiavad püsivalt magnetvälja peale ühekordset magnetiseerimist. 

Kui püsimagneteid kasutatakse alalisvoolu elektromagneti magnetahelas on väga tähtis jälgida elektritoite polaarsust. 

Kui Sul on elektromagnetite kohta küsimusi või soovid nõuannet, siis võta ühendust:

Nimi*

Email*

Sisu


Delta-M300-seeria-sagedusmuundurid.jpg

märts 25, 2020

Kuidas valida sagedusmuundurit?

Vali sobiv sagedusmuundur siit
Õige sagedusmuunduri valik pikendab elektrimootori kui ka sagedusmuunduri enda eluiga. Valesti valitud muundur ei pruugi üldse masina nõuetele vastavalt töötada. Kuidas valida sagedusmuundurit, et masina kindel ja ootuspärane töö oleks tagatud?

Delta MS300-seeria sagedusmuundurid

 

Sagedusmuundur on seade vahelduvvoolu sageduse muutmiseks.

Panime kirja spikri kuidas valida sagedusmuundurit. Kui Sa ühel hetkel tunned, et teema on liiga spetsiifiline ja vajad kindlustunnet sagedusmuunduri ostul, siis võta meiega ühendust. Selgitadme välja masina vajadused ja pakume sobivat sagedusmuundurit. Kui aga on soov ise valida endale sobiv sagedusmuundur siis tutvustame valiku kriteeriume alljärgnevalt:

  1. Toitevõrgu andmed
  2. Koormus(te) andmed
  3. Mootori(te) andmed
  4. Sagedusmuunduri paigalduskoht
  5. Nõuded sagedusmuundurile ja selle juhtimisele

Toitevõrgu andmed

Üks esimesi asju, mis tuleb sagedusmuunduri valikul kindlaks määrata on toitevõrgu andmed sagedusmuunduri paigalduskohas. Ebastandardsete toitepingete korral väheneb ka saadaolevate sagedusmuundurite valik.

  • Nimipinge (näiteks: 230 V, 400 V või 690 V vms)
  • Nimisagedus (üldjuhul 50 Hz)
  • Faaside arv (1faas, 3 faasi)
  • Peakaitsme tüüp ja nimivool (näiteks: C16, üldiselt valitakse sagedusmuunduri järgi)
  • Juhistiku tüüp (TN-S, TN-C vms)

Kui need andmed on tuvastatud kitseneb kindlasti sagedusmuundurite valik.

Koormuste andmed

Koormuse välja arvutamine sõltuvalt rakendusest võib olla üpris keeruline, sest arvesse tuleb võtta reduktoreid, ülekandeid ja näiteks tõstetava koormuse raskust. Üldiselt jaotuvad koormused järgmistesse kategooriatesse:

  • muutuva koormusega (ventilaatorid, pumbad)
  • püsiva koormusega (konveierid, tõstukid)
  • püsiva võimsusega (saed, puurid)

Seega peab koormusele vastavalt valima sobiva elektrimootori ja sagedusmuunduri. Kui näiteks ventilaatoritel on üldjuhul madal käivitusmoment, siis näiteks konveierite puhul on käivitusmoment väga suur. Seetõttu tuleb sagedusmuunduri valimisel arvestada koormuse karakteristikutega, näiteks

  • käivitusmoment
  • nimi- ja maksimaalne moment
  • inertsimoment ( kas pöörlev mass on suur või väike)
  • kiiruste vahemik
  • kiirenduse ja pidurduse ajad
  • löökkoormuse ja tõugete esinemine
  • töörežiim (pidev, lühiajaline, vaheajaline)

Sõltuvalt eelpool mainitud koormuse karakteristikutest võib olla vajalik sagedusmuunduri üledimensioneerimine. Samas, kui liiga palju sagedusmuundur üledimensioneerida, siis ei pruugi kõik muundurisse sisseehitatud ohutusfunktsioonid enam mootorit kaitsta. Võttes arvesse kõiki koormuse karakteristikuid on sagedusmuunduri valimisel kõige tähtsam jälgida vajalikku voolu tavatöös ja ülekoormuse korral.

Mootori andmed

Mootoril on tüübisilt, millelt saab palju kasulikke andmeid. Nende hulgas on:

  • mootoritüüp
  • nimivõimsus
  • faaside arv ja nimipinge
  • nimivool
  • nimisagedus
  • nimikiirus
  • lülitusskeem

Võttes arvesse elektrimootori parameetreid ja koormuse karakteristikuid saab ettekujutuse nõutud sagedusmuunduri võimsuse vajadustest.

Sagedusmuunduri paigalduskoht

Oluline on pöörata tähelepanu ka keskkonnale, kus sagedusmuundur tööle hakkab. Sagedusmuunduri valikul tuleb arvesse võtta järgnevaid parameetreid:

  • keskkonna temperatuuri vahemik talitlusel
  • suurim suhteline õhuniiskus
  • mootorikaabli pikkus
  • EMÜ (elektromagnetühilduvus) keskkond (tööstus või avalik asutus)
  • vesi (ei esine, kondensaat, tilgad, pritsmed, joad)
  • tolm (vähe, palju, voolujuhtiv tolm)
  • Paigaldus kilpi või mitte
  • kõrgus merepinnast
  • Erinõuded (Ex – plahvatuskindlus)

Sagedusmuunduri tööks sobivad parameetrid on kirjas nende kasutusjuhendites. Sõltuvalt paigalduskohast on üks tähtsamaid asju, millele sagedusmuunduri valikul tähelepanu pöörata kaitseaste (IP). IP-kaitseastmed on standardiga määratud kindlad numbrilised väärtused, mis näitab kui hea on kaitse tahkete osade eest ja milline on veekindlus. Erinevate paigalduskohtade ja keskkondade jaoks on saadaval erinevate kaitseastmetega sagedusmuundureid, näiteks:

  • IP20 – näpusuurused objektid (suuremad kui 12,5 mm) ei pääse sagedusmuundurile ligi, veekaitse puudub
  • IP44 – kaitse tahkete osade eest, mis on suuremad kui 1 mm ja kaitstud pritsiva vee eest
  • IP66 – tolmutihe ja täielkult tolmukindel, lisaks on kaistud tugevate veejugade eest. Sobib keskkonda, kus on väga halvad ümbritsevad tingimused

Olenevalt paigalduskohast on erinevad nõuded näiteks elektromagnetühilduvusele (EMÜ). Sagedusmuundurid põhjustavad elektromagnethäiringuid, mis võivad segada teiste seadmete tööd. Selle häiringu vähendamiseks on kasutusel EMÜ-filtrid. Delta sagedusmuundureid saab osta sisseehitatud EMÜ-filtritega, mis sobivad tööstuskeskkonda. Rangemate nõuete korral saab lisada väliseid filtreid.

Nõuded sagedusmuundurile ja selle juhtimisele

Sagedusmuundureid tehakse mitmes hinnaklassis ja erineva võimekusega. See on sellepärast, et keerukaid juhtimisviise ei ole alati vaja rakendada ja lihtsate juhtimisülesannete korral saab ka muunduri keerukuse arvelt raha kokku hoida. Sellepärast on ilmselt üks esimesi asju sagedusmuunduri valiku juures juhtimisülesande ja meetodi paika panek.

Üldiselt on kasutusel kaks elektrimootorite juhtimismeetodit. Skalaarjuhtimine või vektorjuhtimine. Skalaarjuhtimine on pinge ja sageduse muutmine. See on sobilik lihtsamate lahenduste puhul ja on ka kõige lihtsamini rakendatav. Skalaarjuhtimisega saab juhtida ka mitut elektrimootorit ühe sagedusmuunduriga.

Vektorjuhtimist kasutatakse, kui on vaja suuremat täpsust ja kontrolli oma rakenduse üle, eriti kui kasutusel on ka mootorienkooder, mis edastab sagedusmuundurile täpselt mootori positsiooni. Juba madalatel sagedustel annab mootor nimimomendi. Peab aga arvestama et ilma sundjahutuseta võib tavamootor madalatel kiirustel ülekuumeneda. Lisaks võimaldab vektorjuhtimine kasutada lisaks kiirusjuhtimisele ka momendijuhtimist, kui see peaks vajalik olema.

Sagedusmuunduri enda juhtimiseks saab kasutada nii digitaalsisendeid, analoogsisendeid kui ka juhtimisvõrku nagu CanOpen või Ethercat. See sõltub sellest kas on vaja sagedusmuundur ühendada juba olemasoleva süsteemiga või piisab kui potentsiomeetrist sagedust ette anda.

Kokkuvõte

Erinevaid rakendusi on väga palju, alates ventilaatoritest lõpetades kraanadega, seetõttu võib sobiva sagedusmuunduri valik osutuda keeruliseks. Meie, Energiatehnika OÜ, saame aidata sobiva sagedusmuunduri valikul. Olgu see siis saagide, lihvijate, kompressorite või muude rakenduste sujuvaks tööks.

Vali sobiv sagedusmuundur siit
Energiatehnika OÜ on tootevalikus on sagedusmuundurid maailmatasemel tootjatelt nagu Lenze ja Delta. Oleme ka nende ametlik partner ja süsteemiintegraator Eestis.

Küsimuste korral võtke meiega julgesti ühendust täites allolev väli. Jätke oma kontaktandmed ja kirjeldage lühidalt oma muret ning vajadusi.

Nimi*

Email*

Sisu

 


T-seeria-hammasreduktor.jpg

märts 25, 2020

TRAMEC S.R.L tehased on suletud kuni 6. aprillini

Covid-19 pandeemiast tulenevalt pidi TRAMEC S.R.L oma tehases sulgema kuni 6. aprillini, kuna tegemist on Itaalia ettevõttega. Kõik tehniline pool, mida saab kaugjuhtimisel teha, on jätkuvalt saadaval – tellimused võetakse vastu, kuid tuleb arvestada pikema tarneajaga. Kõikidele päringutele vastatakse ja tehniline tugi toimib. Meil on olemas reduktorite ja mootorite laovaru – vajadusel võta ühendust ja küsi täpsemalt.

TRAMEC S.R.L reduktorid

Küsimuste korral võtke meiega julgesti ühendust täites allolev väli. Jätke oma kontaktandmed ja kirjeldage lühidalt oma muret ning vajadusi.

Nimi*

Email*

Sisu


ENERGIATEHNIKA

Kontakt

Võta ühendust!

+372 655 1312

www.energiatehnika.ee

info@energiatehnika.ee

ASUKOHT


Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

Kvaliteet





Liikmelisus



Jälgi meid: