Tööaeg:E-R 8:30 - 17:00Helistage meile:(+372) 655 1312

Uudised Archives - Energiatehnika


märts 25, 2020

1. Alalisvoolu elektromagnetid

 Vastavalt elektromagneti liikumistüübile jaotatakse MSM-i alalisvoolu elektromagnetid järgnevatesse kategooriatesse: 

• Lineaarelektromagnetid 

Pilt. 1: Lineaarelektromagnetid

 • Pöördliikumisega elektromagnetid 

Pilt 2: Pöördliikumisega elektromagnetid

Lineaar- ja pöördliikumisega elektromagnetites saavutatakse liikumine tänu magnetväljale, mida tekitab ergutusmähis. 

 • Hoidemagnetid 

Pilt 3:  Hoidemagnetid

 Hoidemagnetid tekitavad magnetvälja, et hoida ferromagnetilisi objekte. 

 1.1 Lineaarelektromagnetid

Alalisvoolu lineaarsed elektromagnetid MSM-i kataloogis on kolbtüüpi. õhuvahemik asetseb südamiku ja ankru vahel ergutusmähise sees. Ankur liigub ergutusmähise sisse. 

Tänu spetsiaalsele konstruktsioonile muundatakse suurem osa magnetenergiast lineaarliikumiseks . 

1.1.1 Elektromagneti konstruktsioon 

Eristatakse kahte tüüpi konstruktsioone: 

a) Suletud konstruktsioon – Elektromagneti korpus ümbritseb ergutusmähist igakülgselt (Pilt 4) 

Pilt 4: Suletud konstruktsioon

 b) Avatud konstruktsioon – Elektromagneti korpus ümbritseb ergutusmähist ainult osaliselt (Pilt 5)

Pilt 5: Avatud konstruktsiooniga ühesuunaline elektromagnet

Suletud konstruktsiooni kasutatakse rakendustes, kus tehnilised nõudmised elektromagnetile on rangemad ja avatud konstruktsiooni kasutatakse rakendustes, kus nõudmised on lõdvemad. 

1.1.2 Elektromagnetite klassifikatsioon 

Sõltuvalt klassifikatsioonist eristatkse järgnevaid elektromgneti tüüpe: ühesuunaline, kahesuunaline, vastassuunalise liikumisega. 

a) Ühesuunaline elektromagnet – (Pilt 6) liikumine algasendist lõppasendisse saavutatakse elektromagnetjõuga. Et elektromagnet algasendisse tagastuks on vajalik välinejõud nagu vedru, raskus vms. 

Pilt 6: Ühesuunaline electromagnet 

b) Kahesuunalised elektromagnetid (nullasendiga) (Pilt 7) liikumine toimub nullasendist ühes suunas või teises suunas vastavalt, millist mähist ergutatakse. Elektromagnet naaseb nullasendisse peale ergutusmähiselt toite eemaldamist. Seega on nullasend algpositsioon mõlemas suunas liikumise korral. 

Pilt 7: Kahesuunaline elektromagnet

c) Vastassuunalised elektromagnetid (ilma nullasendita) (Pilt 8) vastava mähise ergutamisega liigub kolb ühest lõppasendist teise lõppasendisse. 

1.1.3 Komponendid 

Põhilised elektromagnetite komponendid: (Pilt 9) 

Pilt 9: Lineaarelektromagneti põhilised komponendid

a) elektromagneti korpus 

b) ergutusmähis 

c) armatuur 

d) funktsionaalsed osad 

1.2 Pöördelektromagnet 

Pilt 10: Pöördelektromagnet

Pöördelektromagnetite ankrutelje suunalist liikumist takistab selleks sobiv laager. Ankru ja südamiku eriline ehitus jagab lineaarjõu radiaalseks ja aksiaalseks komponendiks. 

Radiaaljõud paneb võlli pöörlema, sda jõudu saab samastada momendiga. 

Elektromagneti ehituse tõttu aksiaaljõudusid ei kasutata. Sellepärast ainult osa magnetjõust muundatakse pöördliikumiseks. 

Rakenduste jaoks, kus magnetjõu kaod peavad väiksemad olema, saab kasutada G DR tüüpi pöördelektromagneteid. Need töötavad palju efektiivsemalt, aga on ehituselt keerukamad. 

1.2.1 Pöördelektromagneti tüübid 

SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetid on ümmarguses või kandilises korpuses. Ümmargune konstruktsioon (G DA) on tavalisem ja üldiselt soovitatav variant. Kandilise konstruktsiooniga pöördelektromagnetitel on aga suurem moment tänu suuremale magnetahelale (G DC). 

1.2.2 Liikumisviisid 

SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetite puhul on ühesuunaline liikumine kõige kasutatavam variant. 

Pöördelektromagneti algasendisse saamisks kasutatakse vedru. 

Võimalik on teostada ka vastassuunalist liikumist kasutades kahte pöördelektromagnetit. 

Siiski, soovitame sellise rakenduse puhul vaadata, kas sobivad G DR tüüpi pöördelektromagnetid. Nendega saab pöördelektromagneti liikumissuunda vahetada muutes elektritoite polaarsust. 

1.2.3 Komponendid 

Põhilised pöördelektromagnetite komponendid.: (Pilt 12) 

Pilt 12: Pöördelektromagnetite põhikomponendid

a) Elektromagneti korpus koos kuullaagriga 

b) Ergutusmähis 

c) Ankur 

d) Funktsionaalsed osad (tagastusvedru ja selle mehanismid) 

1.3 Proportsionaalsed pöördelektromagnetid 

Proportsionaalsed pöördelektromagnetid töötavad elektrodünaamilisel põhimõttel. Väljundvõlli poolsel osal on püsimagnetketas, mis on pööratav aga teljesihis fikseeritud. Sõltuvalt voolust, mis läbib mähist, tekitatakse momenti, mis on peaaegu konstantne kogu pöörlemisnurga ulatuses. Vahetades toite polaarsust saab muuta ka liikumissuunda. 

Proprtsionaalsete pöördelektromagnetite põhikomponendid: (Pilt 13) 

Pilt 13: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

a) Elektromagneti põhiosa 

b) Ergutusmähis koos kuullaagriga 

c) Ankur koos püsimagnetkettaga 

1.3.1 Proportsionaalsete pöördelektromagnetite tüübid 

Pilt 14: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

Proprtsionaalsed pöördleketromagnetid on ainult ümmarguse kujuga. Teiste kujudega on võimalik neid saada ainult eritellimusel . 

1.3.2 Liikumisviisid 

Liikumissuund on määratud elektritoite polaarsusega. Kui polaarsuse vahetus ei ole võimalik või mitte soovitav, siis võib vastassuunalise liikumise tekitada vedruga. 

1.4 Hoidemagnetid 

Hoidemagnetid on alalisoolu elektromagnetid, millel puudub igasugune liikuv osa või kui, siis liikumine on minimaalne. Hoidemagnetite puhul väheneb hoidejõud väga kiiresti, mida suurem on vahe hoitava objektiga, see on topelt õhuvahemiku tõttu. Hoidemagnet töötab kõigi ferromagnetiliste materjalidega. 

1.4.1 Hoidemagneti tüübid 

Hoidemagnetid on ehituselt ümmargused. Eritellimusena on teised variandid saadaval. 

1.4.2 Funktsioonalsus 

Hoidemagnetid on saadaval nii püsimagnetiga kui ka ilma. 

a) Kui hoidemagneti mähis pingestatakse tekitab see hoidmisjõu. Kui see pinge eemaldada magnetväli kaob ja hoidejõud samuti. 

b) Püsimagnetiga hoidemagnet on varustatud mähisega ja püsimagnetiga. Hoidejõud, mille tekitab püsimagnet on pidev. Kui mähist ergutatakse õige polaarsusega, siis mähises tekkiv magnetväli neutraliseerib püsimagneti hoidmisjõu. Samas kui polaarsus muuta teistpidiseks suurendab see püsimagneti hoidejõudu. 

1.4.3 Komponendid 

Hoidemagnetite põhikomponendid: (Pilt 16) 

a) Elektromagneti korpus 

b) Ergutusmähis 

c) Ankur 

d) Püsimagnet 

1.5 Komponentide kirjeldus 

1.5.1 Elektromagneti korpus koosneb tavaliselt mitmest osast ja on tehtud hästi juhtivatest materjalidest. Elektromagneti korpus on vajalik järgmisteks ülesanneteks: 

a) Magnetvälja juhtimine magnetahelas 

b) Mähise mehaaniline kaitse 

c) Mehaaniline struktuur teiste osade toetuseks 

1.5.2 Ergutusmähis on tehtud emailitud vasktraadist. 

Isolatsiooni materjalid, nende temperatuuriklass ja nende kvaliteet on väga tähtsad elektromagneti korrektse toimimise jaoks. 

1.5.3 Ankur on osa, mis liigub läbi magnetvälja ergutusmähise poole, sealt läbi või jääb ergutusmähisesse. 

1.5.4 Funktsionaalsed osad ei ole otseselt vajalikud magnetvälja tekitamiseks, aga on vajalikud elektromagneti praktiliseks tööks. Need on näiteks liikumispiirajad, juhtmete ühendused jms. 

1.5.5 Püsimagnetid on tehtud materjalidest, mis hoiavad püsivalt magnetvälja peale ühekordset magnetiseerimist. 

Kui püsimagneteid kasutatakse alalisvoolu elektromagneti magnetahelas on väga tähtis jälgida elektritoite polaarsust. 



märts 25, 2020

Kuidas valida sagedusmuundurit?

 

Õige sagedusmuunduri valik pikendab elektrimootori kui ka sagedusmuunduri enda eluiga. Valesti valitud muundur ei pruugi üldse masina nõuetele vastavalt töötada. Kuidas valida sagedusmuundurit, et masina kindel ja ootuspärane töö oleks tagatud?

Delta MS300-seeria sagedusmuundurid

 

Sagedusmuundur on seade vahelduvvoolu sageduse muutmiseks.

Panime kirja spikri kuidas valida sagedusmuundurit. Kui Sa ühel hetkel tunned, et teema on liiga spetsiifiline ja vajad kindlustunnet sagedusmuunduri ostul, siis võta meiega ühendust. Selgitadme välja masina vajadused ja pakume sobivat sagedusmuundurit. Kui aga on soov ise valida endale sobiv sagedusmuundur siis tutvustame valiku kriteeriume alljärgnevalt:

  1. Toitevõrgu andmed
  2. Koormus(te) andmed
  3. Mootori(te) andmed
  4. Sagedusmuunduri paigalduskoht
  5. Nõuded sagedusmuundurile ja selle juhtimisele

Toitevõrgu andmed

Üks esimesi asju, mis tuleb sagedusmuunduri valikul kindlaks määrata on toitevõrgu andmed sagedusmuunduri paigalduskohas. Ebastandardsete toitepingete korral väheneb ka saadaolevate sagedusmuundurite valik.

  • Nimipinge (näiteks: 230 V, 400 V või 690 V vms)
  • Nimisagedus (üldjuhul 50 Hz)
  • Faaside arv (1faas, 3 faasi)
  • Peakaitsme tüüp ja nimivool (näiteks: C16, üldiselt valitakse sagedusmuunduri järgi)
  • Juhistiku tüüp (TN-S, TN-C vms)

Kui need andmed on tuvastatud kitseneb kindlasti sagedusmuundurite valik.

Koormuste andmed

Koormuse välja arvutamine sõltuvalt rakendusest võib olla üpris keeruline, sest arvesse tuleb võtta reduktoreid, ülekandeid ja näiteks tõstetava koormuse raskust. Üldiselt jaotuvad koormused järgmistesse kategooriatesse:

  • muutuva koormusega (ventilaatorid, pumbad)
  • püsiva koormusega (konveierid, tõstukid)
  • püsiva võimsusega (saed, puurid)

Seega peab koormusele vastavalt valima sobiva elektrimootori ja sagedusmuunduri. Kui näiteks ventilaatoritel on üldjuhul madal käivitusmoment, siis näiteks konveierite puhul on käivitusmoment väga suur. Seetõttu tuleb sagedusmuunduri valimisel arvestada koormuse karakteristikutega, näiteks

  • käivitusmoment
  • nimi- ja maksimaalne moment
  • inertsimoment ( kas pöörlev mass on suur või väike)
  • kiiruste vahemik
  • kiirenduse ja pidurduse ajad
  • löökkoormuse ja tõugete esinemine
  • töörežiim (pidev, lühiajaline, vaheajaline)

 

Sõltuvalt eelpool mainitud koormuse karakteristikutest võib olla vajalik sagedusmuunduri üledimensioneerimine. Samas, kui liiga palju sagedusmuundur üledimensioneerida, siis ei pruugi kõik muundurisse sisseehitatud ohutusfunktsioonid enam mootorit kaitsta. Võttes arvesse kõiki koormuse karakteristikuid on sagedusmuunduri valimisel kõige tähtsam jälgida vajalikku voolu tavatöös ja ülekoormuse korral.

Mootori andmed

Mootoril on tüübisilt, millelt saab palju kasulikke andmeid. Nende hulgas on:

  • mootoritüüp
  • nimivõimsus
  • faaside arv ja nimipinge
  • nimivool
  • nimisagedus
  • nimikiirus
  • lülitusskeem

Võttes arvesse elektrimootori parameetreid ja koormuse karakteristikuid saab ettekujutuse nõutud sagedusmuunduri võimsuse vajadustest.

Sagedusmuunduri paigalduskoht

Oluline on pöörata tähelepanu ka keskkonnale, kus sagedusmuundur tööle hakkab. Sagedusmuunduri valikul tuleb arvesse võtta järgnevaid parameetreid:

  • keskkonna temperatuuri vahemik talitlusel
  • suurim suhteline õhuniiskus
  • mootorikaabli pikkus
  • EMÜ (elektromagnetühilduvus) keskkond (tööstus või avalik asutus)
  • vesi (ei esine, kondensaat, tilgad, pritsmed, joad)
  • tolm (vähe, palju, voolujuhtiv tolm)
  • Paigaldus kilpi või mitte
  • kõrgus merepinnast
  • Erinõuded (Ex – plahvatuskindlus)

Sagedusmuunduri tööks sobivad parameetrid on kirjas nende kasutusjuhendites. Sõltuvalt paigalduskohast on üks tähtsamaid asju, millele sagedusmuunduri valikul tähelepanu pöörata kaitseaste (IP). IP-kaitseastmed on standardiga määratud kindlad numbrilised väärtused, mis näitab kui hea on kaitse tahkete osade eest ja milline on veekindlus. Erinevate paigalduskohtade ja keskkondade jaoks on saadaval erinevate kaitseastmetega sagedusmuundureid, näiteks:

  • IP20 – näpusuurused objektid (suuremad kui 12,5 mm) ei pääse sagedusmuundurile ligi, veekaitse puudub
  • IP44 – kaitse tahkete osade eest, mis on suuremad kui 1 mm ja kaitstud pritsiva vee eest
  • IP66 – tolmutihe ja täielkult tolmukindel, lisaks on kaistud tugevate veejugade eest. Sobib keskkonda, kus on väga halvad ümbritsevad tingimused

Olenevalt paigalduskohast on erinevad nõuded näiteks elektromagnetühilduvusele (EMÜ). Sagedusmuundurid põhjustavad elektromagnethäiringuid, mis võivad segada teiste seadmete tööd. Selle häiringu vähendamiseks on kasutusel EMÜ-filtrid. Delta sagedusmuundureid saab osta sisseehitatud EMÜ-filtritega, mis sobivad tööstuskeskkonda. Rangemate nõuete korral saab lisada väliseid filtreid.

Nõuded sagedusmuundurile ja selle juhtimisele

Sagedusmuundureid tehakse mitmes hinnaklassis ja erineva võimekusega. See on sellepärast, et keerukaid juhtimisviise ei ole alati vaja rakendada ja lihtsate juhtimisülesannete korral saab ka muunduri keerukuse arvelt raha kokku hoida. Sellepärast on ilmselt üks esimesi asju sagedusmuunduri valiku juures juhtimisülesande ja meetodi paika panek.

Üldiselt on kasutusel kaks elektrimootorite juhtimismeetodit. Skalaarjuhtimine või vektorjuhtimine. Skalaarjuhtimine on pinge ja sageduse muutmine. See on sobilik lihtsamate lahenduste puhul ja on ka kõige lihtsamini rakendatav. Skalaarjuhtimisega saab juhtida ka mitut elektrimootorit ühe sagedusmuunduriga.

Vektorjuhtimist kasutatakse, kui on vaja suuremat täpsust ja kontrolli oma rakenduse üle, eriti kui kasutusel on ka mootorienkooder, mis edastab sagedusmuundurile täpselt mootori positsiooni. Juba madalatel sagedustel annab mootor nimimomendi. Peab aga arvestama et ilma sundjahutuseta võib tavamootor madalatel kiirustel ülekuumeneda. Lisaks võimaldab vektorjuhtimine kasutada lisaks kiirusjuhtimisele ka momendijuhtimist, kui see peaks vajalik olema.

Sagedusmuunduri enda juhtimiseks saab kasutada nii digitaalsisendeid, analoogsisendeid kui ka juhtimisvõrku nagu CanOpen või Ethercat. See sõltub sellest kas on vaja sagedusmuundur ühendada juba olemasoleva süsteemiga või piisab kui potentsiomeetrist sagedust ette anda.

Kokkuvõte

Erinevaid rakendusi on väga palju, alates ventilaatoritest lõpetades kraanadega, seetõttu võib sobiva sagedusmuunduri valik osutuda keeruliseks. Meie, Energiatehnika OÜ, saame aidata sobiva sagedusmuunduri valikul. Olgu see siis saagide, lihvijate, kompressorite või muude rakenduste sujuvaks tööks.



märts 25, 2020

 

 

Covid-19 pandeemiast tulenevalt pidi TRAMEC S.R.L oma tehases sulgema kuni 6. aprillini, kuna tegemist on Itaalia ettevõttega. Kõik tehniline pool, mida saab kaugjuhtimisel teha, on jätkuvalt saadaval – tellimused võetakse vastu, kuid tuleb arvestada pikema tarneajaga. Kõikidele päringutele vastatakse ja tehniline tugi toimib. Meil on olemas reduktorite ja mootorite laovaru – vajadusel võta ühendust ja küsi täpsemalt.



veebruar 12, 2020

 

 

Üleminek suuremale kasutegurile, optimaalne kvaliteet, paindlikkus ning ühilduvus paljude rakendustega.

Delta MS300 seeria on uue põlvkonna suure jõudlusega standardsed kompaktsed vektorjuhtimisega sagedusmuundurid mille mõõtmeid on vähendatud 40%.

 

Delta Electronics laskis Euroopas turule kauaoodatud M300 sagedusmuundurite seeria, mille võimsuste vahemik on 0,1 kuni 22 kW. Uue seeria sagedusmuundurite peamisteks rakendusvaldkondadeks on on toiduainete, jookide, pakendite ja elektroonika tootmine, puidutööstus, tööpinkide ajamid, ventilaatorite ja pumpade mootorite kiiruse juhtimine. Peamised eelised, võrreldes eelnevate seeriatega on

  • väiksus, lubatud on külg-külje kõrvale paigaldamine;
  • sisseehitatud STO turvasisend (SIL2);
  • püsimagnet-sünkroonmootorite ja servomootorite vektorjuhtimise võimalus;
  • IP40 ja IP66 variandid võimaldavad lahtist paigaldust;
  • eemaldav lihtne potentsiomeetriga kasutajaliides;
  • tarkvaraline programmeeritav kontroller (PLC).

Pilt 1. M300 seeria sagedusmuundurid

Uus ME300 on omadustelt varasemate VFD-E ja VFD-EL seeriatega võrreldes vahepealne, kuid saab olla kas EMÜ filtriga või ilma, STO turvaseiskamisega või ilma selleta. Sagedusmuunduri STO (SIL2) sisend võimaldab masinaehitajatel loobuda kulukast turvareleest ja kontaktoritest. M300 sagedusmuunduritel on ka tarkvaraline loogikakontroller (soft plc), mis koos turvasisendiga loob tootele olulise kulueelise ja aitab kaasa masina kiiremale sertifitseerimisele. Soovi korral on võimalik saada ka STO turvasisendita muundurit, mis on odavam, kuid see ei ole laotoode ja tuleb tellida tehasest (pikk tarneaeg).

 

Delta ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L seeria sagedusmuundurite võrdlus on tabelis 2.

 

Tabel 2. Sagedusmuundurite ME300, MS300, MH300, VFD-EL ja VFD-L võrdlus.

NäitajadMH300MS300ME300VFD-ELVFD-L
Asünkroonmootori
juhtimine*
V/f,
V/f+PG
SVC,
FOC+PG,
TQC+PG
V/f,
SVC
V/f,
SVC
V/f, SVCV/f
Püsimagnetsünkroonmootori
juhtimine
PMSVCPMSVCPMSVC--
Modulatsioonisagedus
(SWPWM*)
2 ... 15 kHz2 ... 15 kHz2 ... 15 kHz2 ... 12 kHz2 ... 10 kHz
Pidurdustransistorjahjahjah--
Sisemise PLC
võimekus
5000 sammu2000 sammu---
Kommunikatsiooni
lisakaardi pesi
11---
CANopenlisanalisana---
Impulss-sisend2 (33 kHz)1 (33 kHz)11-
Mitme mootori
lülitamise
juhtimine
842--
Digisisendeid5, kõik
programmeeritavad
5, kõik
programmeeritavad
5, kõik
programmeeritavad
6, 4 tk
programmeeritavad
4, kõik
programmeeritavad
Releeväljundeid11111
Digiväljundeid111--
Analoogsisendeid11111
Analoogväljundeid1111-
Sisseehitatud STOSIL2SIL2SIL2 lisana--
USB liides11---
MODBUS liidesASCIIASCIIASCIIASCIIASCII
Kasutajaliideseemaldatav
5-kohaline
LCD
eemaldatav 5-
kohaline LED
4-kohaline
LED
4-kohaline
LED
4-kohaline
LED
Sisemine EMÜ
filter
C2
(1 x 230 V ja
3 x 460 V)
C2
(1 x 230 V ja
3 x 460 V)
C2 (1 x 230
V) ja C3 (3 x
460 V)
--

* V/f skalaarjuhtimine; PG – tagasiside enkooderiga; SVC – andurita vektorjuhtimine; FOC –

vektorjuhtimine; TQC – momendijuhtimine; SWPWM – pingevektori pulsilaiusmodulatsioon.

Tabel 1. Sagedusmuundurite M300 tüübikoodi võti.

VFD1A6
nimivool
ME
Seeria
21
Toide
A
IP kood
Sagedusmuundur
(variable
frequency
drive)
1A6 - 1,6 A
7A5 - 7,5 A
25A - 25 A
ME - Säästuajam
(economic drive)
MS - Standardne kompaktajam
(standard drive)
MH - Liftiajam (elevator drive)
11 - 1 x 115 V
21 - 1 x 230 V
23 - 3 x 230 V
43 - 3 x 460 V
A - IP20
E - IP40
(MS300)
M - IP66
(MS300)
N
Filtri versioon
S
Turvaseiskamine
(STO - safe torque off)
A
Mudeli tüüp
A
Versioon
F - sisseehitatud
EMÜ filter
N - filtrita
S - STO sisendiga
N - puudub
A - standardmudel
L - liftiajam
A

Lisavarustusena on saadaval

• kasutajaliidese kaablid,

• programmeerimiskonverterid ja -tarkvarad,

• sisendite ja väljundite laienduskaardid,

• maanduskomplektid,

• võrguliidesed (DeviceNet, Modbus TCP/Ethernet IP, Profibus DP, Modbus TCP/IP,

CANopen DS402, EtherCAT; võrguliideseid ei saa kasutada versiooniga ME);

• enkooderikaardid (ainult MH versioonile);

• ventilaatorikomplektid,

• klemmkarbid (conduit box),

• DIN-liistu paigalduskomplektid,

• paigaldusadapteri komplektid ja

• EMC filtrid.

Helista numbril 655 1312 või saada päring e-mailile info@energiatehnika.ee. Suur valik MS300

sagedusmuundureid on saadaval otse laost. Energiatehnika OÜ on firma Delta Electronics ametlik

esindaja ja volitatud süsteemiintegraator Eestis.



veebruar 12, 2020

 

 

 

Nutikate tootmisliinide ja tehaste automatiseerimise ajastul kasutatakse tööstusroboteid ohtlike ülesannete täitmiseks, paindliku tootmise parendamiseks, tööjõukulude vähendamiseks ja arendusaja säästmiseks. Delta Electronics varasemad Scara tüüpi ja uued kuueteljelised liigendrobotid sisaldavad mitmeid mudeleid, mis vastavad paljude rakenduste nõuetele. Roboti soetusega võidab rahas rohkem, kui selle mitteomamisega!

Pilt 1. Scara robot

 

Nelja vabadusastmega ja paralleelsete telgedega Scara robotid on üsna lihtsa ehitusega ning sobivad lihtsamateks paigaldusoperatsioonideks. Need on ühtlasi kõige soodsama hinnaga robotid. Samas nad on kiired ning täpsed. Pöördkinemaatika ülesanded lahenevad laitmatult. Neid on 2 tüüpi DRS40L ja DRS60L, mille ulatus on vastavalt 400 ja 600 mm ning tõstevõime 3 või 6 kg.

Pilt 2. Liigendrobot

 

Kuue vabadusastmega ja kolme liikuva lüliga liigendrobot on keerukama ehitusega ja suurema sfäärilise töötsooniga. Nad sobivad keerukamateks paigaldus-, liimimis-, värvimis- jm operatsioonideks. Keerukamad ja võimekamad liigendrobotid on kallimad kui Scara tüüpi robotid. Liigendroboti pöördkinemaatika ülesanded võivad vahel anda singulaarsusi – s. t. robot jääb seadistamise ajal seisma, kuna ta mõnes asendis ei suuda valida, millist poosi valida suure hulga võimaluste hulgast etteantud suunas liikumiseks. Selline eripära esineb kõigi tootjate keerukamatel robotitel. See muudab seadistamise aeganõudvamaks kui Scara robotil. Liigendroboti töötamisel nimetatud singulaarsusprobleemi ei esine.

 

Deltal on 2 liigendroboti põhitüüpi DRV70L ja DRV90L, mille ulatus on vastavalt 710 ja 900 mm ning tõstevõime 7 kg. Saadaval on mudelid kaitseastmega IP40 ja IP65. Paigaldustäpsus on 10 mikromeetrit.

 

Rakendustarkvara DRAStudio on tasuta alla laetav Delta Electronics-i kodulehelt

Pilt 3. Delta robotite rakendustarkvara DRAStudio peamenüü koos roomeliikumise (JOG) aknaga

 

Allpool on toodud roboti juhtprogrammi lõik, mis teisaldab objekti punktist 1 teise ja kolmandasse. Allpool on eri võimalusi liikumise ette andmiseks käsuga MovP.

Pilt 3. Roboti juhtprogrammi näide

 

Ülalkirjeldatud robotid on olemas Euroopa kesklaos ja neid saab vabalt osta Energiatehnika OÜ-st. Hinnad on Eesti tootjatele taskukohased ja võimaldavad lühikest tasuvusaega, kui robotile on piisavalt tööd. Ehk kui roboti soetusega võidab rahas rohkem kui selle mitteomamisega, siis tasuks uurida enda võimalusi!

 

Küsi lisainfot telefonilt 655 1312 või läbi e-maili info@energiatehnika.ee. Tuleme kohale, leiame teile sobivaima lahenduse ning paneme roboti tööle.

 

Energiatehnika OÜ on firma Delta Electronics ametlik esindaja ja volitatud süsteemiintegraator Eestis. Meie insenerid on läbinud Delta robotite rakendamise ja hoolduse koolitused.



veebruar 12, 2020

Juhime tähelepanu, et Korona viiruse mõju võib siiski jõuda ka Eestisse. Seda ennekõike kauba tarnega seotult.

Korona viiruse puhang võib suure tõenäosusega mõjutada Delta Electronics toodete kättesaadavust ja pikendada tarneaegu seoses võimalike häiretega toorainete tarneahelas, Delta tehase tootmisprotsessis ja transpordis Euroopa kesklattu.

Kuna meil hetkel puudub info, milline võib olla võimalike tarnetõrgete ulatus, siis meiepoolne soovitus on

  • suurendada oma laovarusid;
  • esitada olulised ja suuremad tellimused piisavalt suure ajavaruga – soovituslikult 2 kuud varem;
  • eritoodete (built to order) tellimisel võtta arvesse tavalisest pikemat tarneaega.

Hetkel veel on kesklao varud suured, kuid need võivad tarneraskuste korral kiiresti väheneda.

Täname mõistva suhtumise eest. Küsimuste tekkimisel võtke meiega ühendust.



jaanuar 28, 2020

Tootmisseadme ostuhind on ühekordne kulu, kuid selle funktsionaalsusest tingitud efektiivsus annab kas konkurentsieelise või pikaaegse lisakulu.

 

Tootmisseadme valikul on olulised täpsus, energiakulu jm tehnilised omadused kuna selles protsessis peitub tootja võtmekompetents. Juhtivad tootjad vahetavad tööpingid välja mõne aasta pärast, kui on saadaval uued oluliselt tootlikumad seadmed. Tootlikkus ja energiakulu sõltub enamasti peamiselt koormusest, kasutatavatest elektriajamitest ja nende juhtimise kvaliteedist. Vahel leitakse ka tehnoloogilisi nõkse, kuidas mingeid töölõike kiiremini teostada või vahele jätta.

 

Enamik tootmisseadmetest kasutavad elektrimootoreid, millest suurima kiiretoimelisuse, täpsuse, vähima materjali ja elektrienergia kulu tagavad püsimagnet-sünkroonmootorid.

 

Joonis 1: Tööpingi spindli püsimagnet-sünkroonmootorid

Tööpingi spindlimootorid peavad olema suure kiirusega – tavaliselt 6000 kuni 12000 pööret minutis. Kiirus peab olema täpselt ja kiiresti juhitav. Metalli lõikamisel on vajalik jahutusvedeliku läbi võlli juhtimise võimalus, samuti tööriista automaatne kinnitamine. Vt lähemalt nt

Kui on vaja tööorgani või detaili eriti täpset asendi-, kiiruse- või pöördemomendi juhtimist,  kasutatakse kiiretoimelisi servo- ehk teenindusajameid. Servomootorite juhtkontrollerid täidavad need liikumisülesanded mängleva kergusega, ülikiirelt ja –täpselt. Servomootoreid on saada mitmekümne kilovatise võimsuseni.

Joonis 2: Servomootor ja -inverter
Vt lisa
Lisaks on servoajamitel tohutult võimalusi liikumiste juhtimiseks, mida üldtööstuslike
asünkroonmootoritega praktiliselt täita ei ole võimalik – näiteks saab tarkvaraliselt teostada
mitmesuguseid nukk- ja ekstsentrikmehhanismide, mõõtkavas kopeerivaid ning sünkroniseeritud liikumisi, näiteks materjali täpset lõikamist selle liikumise ajal. Omavahel saab sünkroniseeritult liikuma panna praktiliselt piiramatul hulgal servoajameid. Mehhaanika oluline lihtsustumine on täiendavaks eeliseks servoajamite kasutamisel.
Servoajamites kasutatakse enamasti tugevaid, töökindlaid ja täpseid planetaarreduktoreid, millel on kiiretoimelisuse tagamiseks vähim võimalik inertsmoment ja lõtk. Täppis-planetaarreduktori väljundvõlli lõtk on mõne kaareminuti suurusjärgus, mis enamus juhtudel võimaldab töötada täiendava lõtkuvähendita.
Joonis 3: Planetaarreduktorite näiteid
Vt lisa:
Probleemid, mis on meie klientidel servoajamitega esinenud?
Praktikas, näiteks automaatliinide, robotite või tööpinkide projekteerimisel, käikulaskmisel, remondil ja moderniseerimisel esineb servoajamite rakendustes mitmesuguseid probleeme, mis nõuavad servoajamite spetsialisti teadmisi, sest servoajami võimalustes, programmides ja tuhandetes parameetrites orienteerumine on aeganõudev ja keerukas.
• Klient projekteeris automaatse tõstuki, et tõsta tooteid plastimasina juurest kaubaalusele, kuni see on täis. Tal oli vaja 3 servoajamit, et saada liikumised X-, Y- ja Z-teljes. Masina iga telg ja selle liikumised on erinevad ning vajavad erineva võimsusega mootoreid, invertereid ja sobiva ülekandesuhtega reduktoreid. Kui mehhaanika eskiisid on valmis, saab kasutada servoajamite projekteerimise abi- ja komponentide valiku programme, nt https://productfinder.lenze.com/dsc-core/index.jsp valige ülalt „Basic sizing“
• Plasttoru tootmisel kasutatakse toruvedajat, mis toetab toru külgedelt kuuest suunast ja tõmbab seda välja jahutussõlmest. Vaja on väga sujuvat ja täpset tõmbamist, et toru paksus tuleks ühtlane. Vaja on 6 servoajamit, mis liiguvad kogu aeg täpselt ühesuguse kiirusega. Servoajamid, millest üks on ülem ja teised alluvad, seotakse kokku sünkroonjuhtimise võrku (axis bus).
• Arvjuhtimisega tööpinkide tootjal on vaja mitmeid servoajameid juhtida G-koodiga, mis moodustatakse vastava tarkvaraga detaili 3mõõtmelisest arvutijoonisest. G-koodi fail salvestatakse nt üle interneti CNC kontrollerisse, mis teisendab selle servokontrolleritele
mõistetavateks juhtimiskäskudeks ja edastab neid vajaliku ajastusega nii, et saadakse täpselt vajaliku kujuga detail.
• Sagedusjuhtimisega ja servoajamites kasutatakse varjestatud mootori- ja enkooderikaableid, et vältida signaalide häiringuid. Sageli peab mootor ka ise masina suhtes liikuma. Seljuhul tuleb kasutada spetsiaalseid robotikette ja robotikaableid, mis taluvad purunemata miljoneid painutusi. Ka servomootorite pistikud on enamasti erilised, kõrge kaitseastmega ja nende paigaldamiseks on vaja kalleid eritööriistu.
• Kõik masinad võivad ohustada inimest või vara. Kõige levinumad on mehhaanilised ja
elektrilised ja termilised ohud. Seetõttu on direktiivide, seaduste ja standarditega kehtestatud ranged ohutusnõuded, mida tuleb masina tootjatel täita. Esimeseks sammuks on kõigi antud masinaga seotud ohtude välja selgitamine ehk riskianalüüs. Seejärel tuleb leida tehnilised võimalused, kuidas lubamatuid riske maandada.
• On olemas standardid, mille alusel leitakse riskide põhjal masina nõutav ohutustase. Selle
alusel saab projekteerida masinale nõuetekohase ohutussüsteemi ning arvutada kasutatud
osade andmete järgi ohutussüsteemi töökindluse. See peab olema suurem, kui minimaalselt
antid ohutustasemele nõutud.
Kõigi nende jmt probleemidega võite julgesti pöörduda Energiatehnika OÜ poole. Meil on
servoajamite tootjate Lenze ja Delta Electronics juures põhjaliku väljaõppe saanud ja kogenud ajamiinsenerid, kes oskavad ja saavad teid aidata, et teie masin oleks konkurentidest kiirem, täpsem ja säästlikum.


jaanuar 28, 2020

Palun liida kokku oma toodangu seiskumise kulu 4 tunniks – töötajate palgad, tööjõumaksud, mahakandmisele kuuluv praaktoodang, tarneraskused, saamata jäänud tulu ja seadmete taaskäivitamise kulud. Nüüd liida summale kulu, mis kaasneb tootmisseadmete tihedama välja vahetamisega (eluea lühenemine). Kui see number tegi Sulle haiget, siis loe edasi.

 

Toitekatkestused, pinge kõikumine ja liigpinged võivad vähendada toodangut, põhjustada praaki ning elektriseadmeid rikkuda või täielikult hävitada. Elektri kehv kvaliteet põhjustab ülekandekadu ja probleeme kompenseerimisseadmetes. Elektri kvaliteedi automaatse jälgimissüsteemiga saab eri paigus olevaid osakondi tsentraalselt jälgida ja võrrelda. Paljusid elektri kvaliteedi parandamise ja selle kadude vähendamise meetmeid on võimalik rakendada  väikese rahalise investeeringuga.

 

Elektri kvaliteedi probleemid suurenevad, sest kasutatakse üha enam impulsstoiteplokke, sagedusmuundureid, UPS-e, päikesepatareisid ja tuulegeneraatoreid. Elektri kvaliteedist sõltub aga tootmisseadmete töökindlus, tööiga, kasutegur, stabiilsus ja valeoperatsioonide võimalikkus.

Kõik elektroonikaseadmed on tundlikud toitepinge häiringutele, ent on ka ise häiringuallikaks.

Probleeme toitevõrgus, mida põhjustab elektri halb kvaliteet, kogevad nii elektrienergia tarnijad kui ka lõppkasutajad. Ei ole lihtne kindlaks teha, kas probleemi põhjustab tarnija võrk või lõpp-kasutaja süsteem. Sellises olukorras aitab elektri kvaliteedi tunnustatud rahvusvaheliste standardite kohane mõõtmine, mis aitab mõista halva pingekvaliteedi põhjuseid ning rakendada vastumeetmeid.

 

Elektriparameetrite normist kõrvalekaldumine põhjustab mitteaimatavaid lisakulusid ning elektri kvaliteedi parendamise meetmed on mõnikord väga tulusad. Investeeringud pinge kvaliteedi tõstmisesse on eriti põhjendatud seal, kus halb pingekvaliteet võib põhjustada toodangu praaki ja hävinemist. Mõistlik on investeerida pingekvaliteedi tõstvatesse seadmetesse, eriti kui teie seadmed ise põhjustavad elektri kvaliteedi probleeme.

Elektri kvaliteedi probleemide lahendamine toimub järgmiste etappide kaupa:

  • probleemi tuvastamine ja andmete kogumine;
  • probleemi iseloomustamine ja analüüsimine;
  • lahenduste piiritlemine ja meetmete võtmine elektri kvaliteedi parandamiseks;
  • lahenduste tehniline ja majanduslik hindamine ning tulemuste kontrollimine.
  1. Pinge ja voolu suurused toitesisendis tuleb salvestada
    Pinge ja voolu käitumisest saab teada, kas pingelohu on põhjustanud elektri tarnija või tarbija. Tarnijapoolse katkestuse vältimiseks tuleb kasutada reservtoiteallikaid, leida ohustatud seadmed ja need kaitsta. Tarbijapoolsete probleemide korral on vaja leida lahendus probleemsetele kohtadele (kasutada sagedusmuundureid, vältida seadmete kooskäivitumist vms).
  2. Koormuse muutumist tuleb jälgida
    Sageli põhjustab probleeme seadmete ülekoormamine. Teades võimsuse muutusi, on lihtne selgeks teha, missugused seadmed probleeme põhjustavad.
  3. Tuleb kindlaks teha, millal sündmus toimus
    Sündmuse (nt pingelohu, kaitselüliti rakendumise) aja täpse tuvastamisega on võimalik kindlaks teha, millised seadmed probleemi põhjustavad või leida probleemi tekkekoht. Tootmise käivitamisel saab protsessietappide järjekorda muuta, lisada viiteaega, rakendada sagedusjuhtimist vms.
  4. Tuleb kontrollida seadmete temperatuure
    Ülekuumenenud serverid, mootorid, trafod ja kaablid on ülekoormuse või voolukuju moonutuste peamised tunnused.

Pingekvaliteedi parameetrid ja sündmused

Kui elektri kvaliteediga on probleeme, tuleb esmalt põhitähelepanu pöörata jälgimisele ja analüüsile. Analüsaatoriga elektri parameetreid mõõtes saab faktidele tuginedes selgitada, mis toimus hallatavas paigaldises.

Elektri kvaliteedi analüsaatoris (joonis 1) on parameetrite piirväärtused ette antud. Kui analüsaator avastab pingekvaliteedi parameetrite „vale väärtuse“, „vale lainekuju“ või piirmäära ületamise, siis sündmus salvestatakse koos eelneva ja järgneva protsessiga, mis võimaldab hiljem välja selgitada selle põhjuse. Seade võimaldab väljastada ka häireteateid või seadmeid automaatselt välja lülitada, kui pingekvaliteet väljub etteantud piiridest.

Joonis 1. Firma Gossen Metrawatt statsionaarne pingekvaliteedianalüsaator Mavolog Pro vastavalt standarditele IEC 61000-4-30 A-klass ja EN 50160

Pingemuhud (pingetõusud)

Hetkeline pingemuhk tekib välgulöögist, toite lülitamisest, kondensaatori lülitusest, maalühisest või suure koormuse väljalülitamisest. Seda võib põhjustada ka uue energiaallika (tuulegeneraatori, päikesepaneeli) võrku lülitamine. Järsud pingetõusud võivad seadmeid kahjustada või taaskäivitada.

Transientliigpinge

Transientliigpinge, s.o kiire pingemuutuse võib põhjustada välgulöök, kontaktiprobleem, kaitselüliti või  kontaktori lülitamine. Seadmete kahjustusi ja taaskäivitusi esineb toitesisendite lähedal. Kahjustada saab sageli isolatsioon, eriti kui liigpinged korduvad.

Flikker

Flikker ehk värelus on perioodiliselt korduv pingekõikumine, mis võib olla tingitud kaarahjust, keevitusseadmest või türistormuundurist. Flikker võib põhjustada tulede virvendamist ja IT-seadmete rikkeid. Kui värelus on suur, tunneb enamik tehisvalguses töötavaid inimesi end ebamugavalt (peavalu).

Pingelohud

Enamik pingelohkudest on põhjustatud piksest, maalühisega kaasnevast toite katkestamisest või suure mootori käivitusvoolust. See väljendub hetkelises pingelanguses, mis võib põhjustada tööstuskontrollerite ja IT-seadmete seiskumise või taaskäivitumise, valgustuse väljalülitumise, mootorite pöörlemissageduse muutumise või peatumise ning sünkroonmootorite või generaatorite sünkroonsusest väljalangemise.

Harmoonikud

Harmoonikuteks nimetatakse moonutatud kujuga vahelduvpinge ja -voolu kõrgema sagedusega komponente. Neid põhjustab nt pooljuhtseadmete või koormuse mittelineaarsus. Kui harmoonikute osatähtsus toitepinges või voolus on suur, põhjustab see mootorite või trafode ülekuumenemist ja reaktiivenergiakompensaatorite, reaktorite ja kondensaatorite läbipõlemist.

Pinge asümmeetria

Pinge asümmeetriat võib põhjustada ühefaasilise koormuse suurenemine või vähenemine, seadmete osaline töötamine, pinge- või voolulaine kuju moondumine, pingelangus vms. Asümmeetria võib põhjustada mootorite ülekuumenemist ja vähendada pöördemomenti, kaitselülitite rakendumist, trafode ülekuumenemist või kadude suurenemist kondensaatorfiltrites.

Käivitusvool

See hetkeline suur vool tekib seadmete sisselülitamisel. Eriti mahtuvuslikud koormused võivad põhjustada väga suure sisselülitusimpulsi, kui nad pole korralikult summutatud. Löökvool võib rikkuda releesid, rakendada kaitselüliteid, mõjutada alaldeid, häirida toitepinget ja/või seadmeid rikkuda või taaskäivitada.

 

Kokkuvõtteks

Elektri kvaliteedi automaatse jälgimissüsteemiga saab eri paigus olevaid osakondi tsentraalselt jälgida ja võrrelda. Vastav tarkvara võimaldab Interneti kaudu andmeid vaadata ja koostada aruandeid elektri kvaliteedi kohta. Elektri kvaliteedi täiemahuline juhtimissüsteem suurendab süsteemi läbipaistvust, võimaldab tuvastada võimalikke „patuseid“, teha kindlaks ebatõhusaid protsesse ning aitab kaasa elektri kvaliteedi parandamisele suunatud ettevõtmistele. Tänapäeval on saadaval ka aktiivsed elektrienergia filtrid. Kvaliteetne pinge vähendab energiakulu ja tootmisseisakuid. Paljusid elektri kvaliteedi parandamise ja selle kadude vähendamise meetmeid on võimalik rakendada väikese rahalise investeeringuga. Ressursside sääst on vaieldamatu väärtus keskkonnakaitse seisukohalt, kuid säästetud energia, materjalid ja töö on ühtlasi ettevõtte puhaskasum, mille nimel tasub pingutada.



jaanuar 27, 2020

Trafod, toiteallikad ja reaktorid

EN 61558-2-1/IEC 61558-2-1
Üldkasutatavad eraldustrafod; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarahelate vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz


EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6
Kaitseeraldustrafo; lühisekindel; topelt või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; primaar (pri) kuni 1000 V, sekundaar (sek) kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

EN 61558-2-13/IEC 61558-2-13
Autotrafo; mitte-lühisekindel; puudub isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1100 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz


EN 61558-2-6/IEC 61558-2-6
Kaitseeraldustrafo; mitte-lühisekindel;
topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähise vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 50 V vahelduvpinget (elektriväärtus) ja/või 120 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

EN 61558-2-20/IEC 61558-2-20
Väikereaktor; pole kaitstud ülekoormuse eest; kuni 1000 V,
sagedus kuni 1MHz


EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4
Eraldustrafo; lühisekindel;
topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.

Sulavkaitse kastuseks trafodel, millel puudub lühisekindlus, näites 6,3 A, aeglasetoimeline


EN 61558-2-4/IEC 61558-2-4
Eraldustrafo; mitte-lühisekindel;
topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V vahelduvpinget või 708 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz.

Termovabasti; näites 20 A, mini kaitselülitil


EN 61558-2-15/IEC 61558-2-15
Meditsiinipaikade kaitseeraldustrafode; mitte-lühiskindel; topelt- või tugevdatud isolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; mähised on paigaldatud üksteise peale, pri kuni 1000 V, sek kuni 250 V, sagedus kuni 500 Hz

Liigtemperatuuri sulavkaitse


EN 61558-2-12/IEC 61558-2-12
Püsipingetrafo; lühisekindel; topelt- või tugevdatud isaolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 500 V, sagedus kuni 500 Hz

Liigtemperatuuri sulavkaitse


EN 61558-2-2/IEC 61558-2-2
Juhtimistrafo; mitte-lühisekindel; põhiisolatsioon primaar- ja sekundaarmähiste vahel; pri kuni 1000 V, sek kuni 1000 V vahelduvpinget või 1415 V silutud alalispinget, sagedus kuni 500 Hz

Isetagastuv termorelee


Impulsstoiteallikas

Kaitsemaandusjuht


Mitte-tagastuv termorelee, tagastub toite eemaldamisel

Kinnituspunkti või südamiku ühendustkoht


Mitte-tagastuv termorelee, käsitsitagastusega

Sobilik kasutuseks kinnitusmaterjalidega, mille tulekindluse omadused pole teada, nagu puit, mööbel, vahelaed. Märk võetud standardist VDE 0710 Part 14.


PTC-termistor

Olmekasutuseks; ainult kuivades ruumides


NTC-termistor

Ohtlik pinge


Keskkonna nimitemperatuur; näites 40 ℃

Soojusallikas; kuum pind


Isolatsiooniklass; näites B (130)

Vahelduvvool, tähistatakse ac; A.C.;VV


Ohutusklass II

Alalisvool, tähistatakse dc; D.C.; AV


ENERGIATEHNIKA

Kontakt

Võta ühendust!

+372 655 1312

www.energiatehnika.ee

info@energiatehnika.ee

ASUKOHT


Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn

Kvaliteet



Liikmelisus


Jälgi meid: