Jõuelektroonika

Masinaehituse sagedusjuhtimisega LENZE elektriajamite rakenduste ja kasutusjuhtude praktilised selgitused

Muutuva sagedusega ajamid masinaehituses: rakenduste ja kasutusjuhtude praktilised selgitused. Sagedusmuundurid (VFD) juba ammu rohkem kui lihtsalt masina kiirusregulaatorid. Need on protsessi seadmed, mis muudavad 50 Hz võrgutoite juhitava sagedusega mootoritoiteks ja seega juhivad masina liikumisi, mida saab toote, protsessi ja keskkonna nõuetega kohandada. Tehnilises mõttes muundab sagedusmuundur konstantse võrgupinge ja võrgusageduse muutuva pinge ja sagedusega süsteemiks. See võimaldab mootori kiirust, pöördemomenti ja pöörlemissuunda sihipäraselt muuta. Mida see praktikas tähendab? Saate masinale täpsema juhtimise, vähendate energiatarbimist seal, kus see on kõige olulisem, ja suurendate protsessi stabiilsust...

LENZE i500 sagedusmuundurid

Vähem võimaldab rohkemat! i500 on uus sagedusmuundurite seeria 0,25 kuni 75 kW mootoritele. Tähtsamad eriomadused: voolujooneline kujundus, funktsionaalsus ja kasutajasõbralikkus. i500 on kõrgekvaliteediline sagedusmuundur, mis vastab standardi EN 50598-2 effektiivsusklassidele (IE). Veelgi enam, see tagab töökindla, tuleviku nõuetele vastava juhtimise laias valikus masinate rakendustes.   Omadused Ruumisäästlik disain: laius 60 mm, sügavus 130 mm, võimalik lõtkuvaba paigaldus. Uuenduslik interaktiivne lisavarustus võimaldab kiireimat seadistust. Laiaulatuslik modulaarsüsteem võimaldab erinevaid tootekomplekte masina või seadme vajadustest lähtuvalt. i500 soovitatakse kasutada pumpade, ventilaatorite, konveierite,...

Jõuelektroonika raamat – Jüri Joller

Raamat „Jõuelektroonika” ilmus 1996. aastal Jüri Jolleri magistritööna. Jüri töötas aastatel 1994 – 2004 Tallinna Tehnikaülikoolis jõuelektroonika õppejõuna. Jõuelektroonikas toimusid 1990ndatel suured muutused ja kättesaadav varasem eesti- ja venekeelne kirjandus oli suures osas vananenud. Kaasaegset eestikeelset jõuelektroonika õpikut polnud. Raamat on koostatud Jüri Jolleri jõuelektroonika loengukonspektide põhjal. Käsitletud muundurite protsessid on modelleeritud arvutil, mis oli sel ajal uudne lähenenemine. Samuti tuli luua rida uusi oskussõnu, mida eesti keeles polnud. Vaatamata vanusele on raamat veel nüüdki kasutatav, kuna jõupooljuhtseadiste tööpõhimõtted ja...

Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Tippinsenerid Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov - Eestlaste käsi oli mängus maailma parima trammi loomisel

Tallinna Tehnikaülikoolist enam kui 20 aastat tagasi alguse saanud pealinna trammide täiustamine ja hiljem ka Helsingi trammide veoajamite moderniseerimine viis selleni, et lõpuks oli eesti tippinseneride Jüri Joller ja Dmitri Tihhomirov käsi ja know-how mängus ka tõenäoliselt maailma parima trammi loomisel. Toona, 1990ndate aastatel oli elektrotehnikas oluline uurimis- ja arendusteema vahelduvvoolu sageduse (50 Hz) muutmise vajadus näiteks tööstusautomaatika täiustamiseks. Välja olid töötatud alalisvoolu vahelülitiga sagedusmuundurid, mis võimaldasid vahelduvvoolu...

Kuidas valida servoajamit?

Kuidas valida servoajamit?

Anname ülevaate kuidas valida servoajamit. Mis see on ja miks ühte või teist süsteemi osa tuleb jälgida.
Artikli alguses on toodud definitsioonid ja servoajami kirjeldus. Artikli teises pooles on toodud juhised kuidas valida.Kui mehhanismi liikumist peab juhtima korratavalt, väga täpselt, tundlikult ja kiiresti, siis tuleb kasutada servoajameid. Neid kasutatakse näiteks CNC-seadmetes, tööpinkides, automaatliinides ja tööstusrobotites. Servomootor saab energiat toitemuundurist (servovõimendist või -inverterist), mida juhitakse kontrolleriga. Servomootori küljes on asendiandur - enkooder või resolver, mis väljastab juhtkontrollerile rootori...

Ülevaade jõuelektroonikast

Jõuelektroonika põhifunktsioonid ja muundurite liigitus

Jõuelektroonika ja elektrienergia muundamise põhifunktsioonid on järgmised: alaldamine, s.o. vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seejuures energia edastub vahelduvvoolusüsteemist alalisvoolusüsteemi. vaheldamine, s.o. alalisvoolu muundamine vahelduvvooluks. Seejuures energia edastub alalisvoolusüsteemist vahelduvvoolusüsteemi. alalisvoolu muundamine teise pinge või polaarsusega alalisvooluks. vahelduvvoolu muundamine teistsuguse pinge, sageduse või faaside arvuga vahelduvvooluks.   Alaldite ja vaheldite korral on energia suund pidevalt ühesugune, alalis- javahelduvvoolumuundurite puhul võib energiavoo suund ajaliselt muutuda. Muundurite tähtsaimad komponendid on jõupooljuhtseadised ehk jõupooljuhid – jõudioodid, -türistorid ja -transistorid. Jõupooljuhte lülitatakse vaheldumisi sisse ja välja,...