Vaba teema

Jõuelektroonika raamat – Jüri Joller

Raamat „Jõuelektroonika” ilmus 1996. aastal Jüri Jolleri magistritööna. Jüri töötas aastatel 1994 – 2004 Tallinna Tehnikaülikoolis jõuelektroonika õppejõuna. Jõuelektroonikas toimusid 1990ndatel suured muutused ja kättesaadav varasem eesti- ja venekeelne kirjandus oli suures osas vananenud. Kaasaegset eestikeelset jõuelektroonika õpikut polnud. Raamat on koostatud Jüri Jolleri jõuelektroonika loengukonspektide põhjal. Käsitletud muundurite protsessid on modelleeritud arvutil, mis oli sel ajal uudne lähenenemine. Samuti tuli luua rida uusi oskussõnu, mida eesti keeles polnud. Vaatamata vanusele on raamat veel nüüdki kasutatav, kuna jõupooljuhtseadiste tööpõhimõtted ja...

Uudse akude katsestendi esmaesitlus Hannoveri messil 2024

Tööstuses ja transpordis kasutatakse üha enam erinevaid energiasalvesteid, mille energiamahutavus peab olema piisav erinevate funktsioonide, sh ohutuse tagamiseks. Piiratud eluea tõttu nõuaks selliste akude seisukord regulaarset testimist, mis on töömahukas ja nõuab spetsiaalset varustust. Lihtsad kaasaskantavad testrid ei anna tavaliselt objektiivset teavet aku tegeliku energiavaru kohta reaalse koormuse korral. Seetõttu võidakse akusid enneaegselt välja vahetada, isegi kui need vajavad vaid laadimist või hooldust. Enneaegne asendamine koormab keskkonda ja kulutab väärtuslikke loodusressursse.   Joon. 1: Akude katsestend BTB 12-24V/165A ET-Ex Machina on CERNi...

Millised võiks olla suunad autode süsinikujälje vähendamiseks?

Millised võiks olla suunad autode süsinikujälje vähendamiseks?   Autotranspordi panus EL süsinikdioksiidi heitmesse on umbes 25%, millest autotranspordi osa on u 71%. Sellest u 44% moodustavad mitmesugused sõiduautod. Ülejäänu jaguneb raske- ja kergveokite vahel. 2050. aastaks tuleb ELs transpordi CO2 heidet vähendada 90%, mida on raske tagada ainult üleminekuga põhiliselt elektriautodele. Artiklis vaadeldakse täiendavaid võimalusi, mis meid eesmärgile lähemale viia võiks.   Umbes 100 a tagasi sai selgeks, et hobuste asemele tulevad paratamatult sisepõlemismootoriga sõidukid ja masinad. Nii läkski. Tehnika areng oli kiire ja...

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid?

Jüri Joller: Mis lahendaks inimkonna energia- ja keskkonnaprobleemid? Kriis on üles lükanud innovatsiooni, investeeringute ja toetuste laine, millega oleks tore edasi purjetada. Roherevolutsioon, roheralli, rohetransformatsioon, rohefondid, sajad miljonid eurod roheteemade toetuseks - kuuleme neid sõnu meedias peaaegu iga päev. Käime nüüd kõik ringi rohelised prillid ees ja vaatame, mida saaks teha, et rohetoetustele ligi pääseda. Kas teeme midagi valmis toetusrahadega ja loodame, et keskkonnaprobleemid ongi lahendatud? Kahjuks pole see nii. Olen 30 aastat energeetikaga tegelenud...