Artiklid

Energia on nüüd kallis ─ kuidas edasi?

Elektri- ja soojusenergia hinnad on kiiresti kasvanud ja kõiguvad viimasel ajal tugevasti, mis teeb tarbijad murelikuks. Energiatootjad ja -vahendajad on aga rõõmsad, sest raha tuleb. Kütused ja elekter on Eestis börsikaup, lisaks on karmistunud keskkonnanõuded, eelkõige on tõusnud CO2 emissiooni tasu. Viimane kasvas 2021. a jooksul 2,4 kordseks ning on samuti kauplemise objektiks. Kas maksame end edaspidi vaeseks toasooja ja valguse eest?

Fossiilkütuste ja kõige sellega seotud hinnatõus on paratamatu, kuna inimkond kulutab praegu aastas ürgkütuseid rohkem, kui u miljoni aastaga kogunenud ehk siis ligemale 3000 aasta jagu päevas. Seejuures tekib praegu fossiilkütuseid juurde palju vähem kui paleosoikumis, rääkimata karboni ajastust. Nii et fossiilkütuste massilise kasutamise ajastu lõpp on paratamatu. Lisaks, fossiilkütuste põletamisest tingitud üha teravnevad keskkonna- ja kliimaprobleemid sunnivad meid eelkõige kivisöest ja põlevkivist loobuma ammu enne varude lõppemist. Tuumkütused ei ole taastuvad ja nende varud on ka piiratud. Tuumaelektrijaamade kütusejäägid lagunevad u sada tuhat aastat, ohustades tuhandeid tulevasi inimpõlvi.

Sisuliselt piiramatud on Maa vesinikuvarud, kuid termotuuma-elektrijaamade arendus nõuab veel kümneid aastaid. Vesinikku vabal kujul aga praktiliselt ei leidu ja vee lagundamine nõuab kadude tõttu rohkem energiat, kui uuesti hapnikuga ühinedes või põlemisel vabaneb. Vesinik on pigem energiasalvestuse ja -ülekande võimalus. Niisiis jäävad üle ainult taastuvad energiavarud ─ päike, tuul, vesi, taimed ja mitmesugused orgaanilised jäägid.

Energiahindade pidev kasv

Energia ja kütuste hinnad on olnud pidevas kasvus, kahekordistudes u 10 aastaga. Nüüd on kasv aga järsult kiirenenud, kahekordistudes viimase aastaga. Elektrienergia börsihinnad sõltuvad nõudlusest ja pakkumisest, ilmastikust, valuutakurssidest, inflatsioonist, kütuste börsihindadest, võimalikest (keelatud) kokkulepetest tootjate vahel, aga ka poliitilistest teguritest. Viimased võib veel jaotada keskkonna-, energia- ja välispoliitika mõjudeks. Mitmesuguseid, elektrienergia hindu peamiselt ülespoole sikutavaid tegureid on palju ja üksteisega liitudes on võimalikud hinna hiidlained, nagu juhtus 2021. a detsembris, mil NordPooli börsihind saavutas 1000 eurot megavatt-tund (MW·h) ehk  1 euro kW·h. Kasvav poliitiline pinge võib piirkonna energiahindu ettearvamatult raputada, nii et uued rekordid on täiesti võimalikud. Mis siis teha? Kui börs elektrienergia hinda ei reguleeriks, tuleksid piirangud ette teisel moel ─ elektrikatkestustena ja -tarbimise piirangutena, nagu vanemad 80ndatest aastatest mäletavad. Praegune olukord on siiski erinev, kuna „musta“ elektrienergia tootmisvõimsust meil ju jätkub. Tsunami korral riik ju tuleks appi, eks tuleb ka energiahinna hiidlaine ohvreid aidata. Kuid samuti, nagu rikastele tsunamiohvritele ei ehitata riigi toega uut lossi, ei peaks ka hinnatõusu ohvreid rohkem aitama, kui ühiskond õiglaseks peab.

Peame leppima ja harjuma tõsiasjaga, et energia ja kütustega tuleb väga säästlikult ringi käia, sest kõige odavam ja keskkonnasõbralikum on säästetud energia. Elektrienergia tootmisel elektrijaamas eraldub jääksoojus, mida on u 60%. Elektrienergiat saab kuni u 40 %. Praegu näiteks uues Auvere elektrijaamas põletatakse puiduhaket ja põlevkivi ning soojusenergia läheb suuremas osas tuulde või õigemini Narva jõkke. Kuna elektrienergia on u 3 korda kallim kui soojus, siis ei tohiks toota ainult soojust ega ainult elektrit ─ mõistlik on ainult koostootmine elektri võimalikult suurema osakaaluga. Kütteks kasutatav madalatemperatuuriline soojus on ju elektritootmise jääk. Heaks näiteks on siin Narva, kus küttearved on kõige väiksemad Eestis.

Uued võimalused

Elektritootmise rakendamise tasuvusaeg on hinnatõusu tõttu lühenenud ja see tasub ära senisest palju väiksemal võimsusel. Elektri ja soojuse koostootmises peitub nüüd suur võimalus kohalikele katlamajadele ja elektriala ettevõtjatele. Puiduhake (puit) on ju ideaalne energiasalvesti, mis tuleohutusnõuete täitmisel ise ei „tühjene“ ja mille salvestamine on odav ─ vaja ainult katusealust pinda ─ miks mitte päikesepaneelidest? See on võimalus ettevõtlikele metsaomanikele. Eesti rannikul, rannavetes ja saartel peaks elektrituulikuid nüüd nagu metsa kasvama hakkama. Seadusandja peaks kõik tuuleenergeetika põhjendamata takistused maha võtma, ettevõtjaid ja energiatootmise ühistuid igati toetama. Päikesepaneelide paigaldamine on juba kiirenduse saanud, kuid ainult nendega siiski talviseid energiaprobleeme lahendada ei õnnestu.

 

20.1.2022

Jüri Jolleri arvates oleme sügava koroona- ja majanduskriisi põhjas.

Jüri Joller

Energiatehnika OÜ juhataja

volitatud elektriinsener, D.Sc.

 

Allikaid:

https://ember-climate.org/data/carbon-price-viewer/

https://dashboard.elering.ee/et/nps/price?interval=minute&period=months&start=2021-11-30T22:00:00.000Z&end=2021-12-31T21:59:59.999Z

https://elering.ee/elektrituru-kasiraamat/5-taastuvenergeetika/54-taastuvenergia-toomisvoimalused-eestis-olemasolev

https://majandus.postimees.ee/988228/kuidas-kujuneb-elektri-borsihind

https://majandus.postimees.ee/7433884/koda-energiakriisi-lahendus-seisab-otse-nina-all

https://arileht.delfi.ee/artikkel/95087197/kiirulevaade-kuidas-kujuneb-elektri-hind-borsil-ning-mis-on-praeguse-aja-kurja-juur

https://www.nationalgeographic.org/encyclopedia/natural-gas/

https://www.iter.org/construction/construction

Jaga