Elektriseadmete ohutuse testimine taas päevakorras
EVS arvamusküsitlusele on jõudnud elektriseadmete remondijärgse testimise standard prEN 50678 „General procedure for verifying the effectiveness of the protective measures of electrical equipment after repair“. Arvatavasti järgmisel aastal samal ajal on teema Eestis teravalt päevakorda tõusnud. Energiatehnika OÜ saab teid aga juba praegu aidata elektriseadmete elektriohutuse vastavusse viimisel. Elektriseadmete ohutuse testimine kiirelt ja professionaalselt, oma ala spetsialistidelt.
Eellugu
Varasem IEC standardi eelnõu prIEC 62638 Recurrent Test and Test After Repair of Electrical Equipment ilmus juba 2013. aastal ja oli üsna lähedal ratifitseerimisele. Eelnõu sattus aga mõnede riikide tugeva kriitika alla ja standardi arendamine pidurdus mitmeks aastaks. Nüüd siis on uue meeldejääva numbri 50678 all ilmunud Euroopa standardi uus eelnõu. Nagu pealkirjast nähtub, on välja jäänud elektriseadmete perioodilise testimise nõue. Remondijärgse testimise nõue on aga vaidlused üle elanud ning on lähedale jõudnud rakendamisele Euroopa Ühenduses ja ka Eestis.
Miks elektriseadmete ohutuse testimine vajalik on?
Standardi prEN 50678 eesmärgiks on panna paika remonditud elektriseadmete remondijärgse põhikaitsemeetmete tõhususe testimise protseduur kasutajate ohutuse tagamiseks. Seda nõuab Euroopa Ühenduse direktiiv 2009/104/EÜ 11 töövahendite minimaalsete ohutus- ja tervishoiunõuete kohta. Standard kehtib pistikühendusega või püsiva võrguühendusega elektriseadmetele alates 25 V vahelduvpingest ja 60 V alalispingest kuni 1000 V vahelduvpingeni või 1500 V alalispingeni ning voolule kuni 63 A. Standardi peamine eesmärk on kaitsemeetmete – eelkõige kaitsejuhi ja isolatsiooni – korrasoleku tagamine pärast elektriseadme remonti. Sellisteks seadmeteks on näiteks elektrilised tööriistad, elektrilised kütteseadmed, mittekohtkindlad valgustid, pikendusjuhtmed, elektriajamiga seadmed, mõõte- ja juhtimisseadmed jne.
Mis seadmetele uus standard kehtima hakkab?
Standardi prEN 50678 käsitlusalasse ei kuulu elektripaigaldise osaks olevate elektriseadmete testimine, mille kohta on standard HD 60364-6, telekommunikatsiooni, audio- ja videoseadmed, katkematu toite allikad, elektriautode laadimisjaamad, toiteplokid, programmeeritavad kontrollerid, inverterid, meditsiiniseadmed, keevitusseadmed, plahvatuskindlad kaevandus- jmt elektriseadmed. Samuti ei ole uus standard kasutatav uute elektriseadmete tüübitestideks ja rutiinseteks tootmistestideks, mille kohta kehtivad rangemad nõudmised.
Kes tohib elektriseadmete ohutust testida?
Elektriseadme remondijärgseid teste tohib teostada ainult elektriala kvaliftseeritud spetsialist, kellel on vastav haridus ja kogemused, mis võimaldavad tal elektriga seotud ohte ette näha ja vältida. Instrueeritud isikutel peab olema asjakohane ning kasutatavatele testimisseadmetele vastav koolitus.
Mida testitakse?
Seadme visuaalse ülevaatuse järel testitakse kaitsejuhi jätkuvust, isolatsioonitakistust ja lekkevoolu. Lõpuks teostatakse funktsionaalne test. Kaitsejuhi takistus kuni 5 m kuni 1,5 mm2 toitejuhtmel ei tohi ületada 0,3 oomi. Toitejuhtme iga järgneva 7,5 m peale võib lisanduda 0,1 oomi ja kogutakistus peab igal juhul jääma alla 1 oomi. Kaitsejuhi takistuse mõõtmine peab toimuma vähemalt 200 mA vooluga (multimeetrid ei sobi). I klassi elektriseadmete isolatsioonitakistus ei tohi üldjuhul olla vähem kui 1 megaoomi ja klass II-l 2 megaoomi. Isolatsioonitakistuse mõõtmine toimub alalispingega 500 V või 250 V, kui seadmel on liigpingekaitse. Isolatsioonin nõuded on nõrgemad kütteseadmetele ja väikepingeseadmetele. Lekkevool ei tohi üldiselt ületada 3,5 mA. Kaitsemaandusega ühendamata juhtivate osade puutevool ei tohi üldjuhul ületada 0,5 mA. Standardis on erinevate elektriseadmete liikide testimise skeemid ja juhised.
Millega testida?
Standardis on selged nõudmised mõõtevahenditele, mida tohib kasutada. Mõõtevahendid peavad samuti olema testitud ja kalibreeritud. Kaitsejuhi takistuse mõõtmine peab toimuma vähemalt 200 mA vooluga. Standardis on toodud erinevate testmetoodikate valiku algoritmid erinevatele I ja II klassi elektriseadmetele. Soovitav on kasutada spetsiaalset ohutustestrit, mis aitab õige testmeetodi valikul, samuti teostab automaatselt vajalikud ühendused ja testid ning koostab protokolli. Testimistulemused tuleb kindlasti standardis toodud nõuete kohaselt protokollida ning tulemused kanda andmebaasi. Seadmele paigaldatakse testimise kleebis, mis kinnitab elektriohutusmeetmete korrasolekut. Rikkis seade tuleb samuti selgesti tähistada, et seda ei tohi kasutada. Viimasel juhul tuleb teavitada ka vastutavat organisatsiooni.
Mis saab edasi?
Standardi eelnõu läbib arvamusküsitluse, misjärel see arvatavasti ratifitseeritakse mõningate muudatustega CENELECi poolt k. a. aprilli lõpus. Seekord ei kulu selleks enam 6 aastat, sest vaidlused on läbi vaieldud. Ratifitseerimise järel uus standard avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja tehakse hiljemalt 6 kuu pärast teatavaks EVS Teatajas, misjärel uus standard muutub Eestis sisuliselt kohustuslikuks hiljemalt 12 kuu pärast. Arvatavasti järgmisel aastal samal ajal on teema Eestis teravalt päevakorda tõusnud.
Kes oskaks aidata?
Energiatehnika OÜ saab teid aga juba praegu aidata oma elektriseadmete elektriohutuse nõuetega vastavusse viimisel. Suurematele klientidele tarnime testimisseadmed ja teeme testijate koolituse, väiksematele võime pakkuda ise vastavat teenust, kuna vajalikud testinstrumendid, vajaliku väljaõppe ja kogemusega elektriala isikud on meil olemas.
Firma Gossen Metrawatt ohutustester Secutest vastab uue elektriseadmete ohutusstandardi nõuetele, lisaks saab sellega mõõta keevitus- ja meditsiiniseadmete ohutust jpm. Mõõtetulemuste salvestamiseks ja protokollimiseks on saadaval andmebaasi tarkvara IZYTRONIQ versioonid.
Täiendava info saamiseks võtke meiega ühendust: info@energiatehnika.ee, tel 655 1312.
Jüri Joller
volitatud elektriinsener, D.Sc.