Elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll muutub kohustuslikuks

Kui seni tuli perioodiliselt ja pärast remonti kontrollida teatud elektripaigaldisi, elektrilisi meditsiiniseadmeid ja keevitusseadmeid, siis 16. detsembrist 2020 muutub elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll ka teiste elektriseadmete puhul kohustuslikuks, sest jõustub elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe remondijärgse tagamise üldise protseduuri standard EVS-EN 50678:2020.

Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel ilmus juba 11 aastat tagasi, kuid elektriohutuse nõuete tagamise üldise protseduuri standardi kinnitamiseni jõuti alles 2020. aasta märtsis. Pika viivituse üheks põhjuseks oli see, et IEC tasemel ei suudetud rahvusvaheliselt kokku leppida, kas ja milliseid elektriseadmeid tuleks ka perioodiliselt testida. Lõpuks koostati ainult EL standard, millest elektriseadmete perioodilise testimise nõue jäi välja. Selle kohta koostatakse nüüd eraldi standardit prEN 50699. Elektriseadmete ohutuse remondijärgse testimise standardi EVS-EN 50678:2020 jõustumise tähtajaks liikmesriikides on määratud 16. detsember 2020. See tähendab, et ettevõtetel on aega u 5 kuud, et oma elektriseadmete ohutuse remondijärgne kontroll korraldada nõuetekohaselt.

Eestis reguleerib elektriliste töövahendite korrasolekut Seadme ohutuse seadus (SOS)

Seadme ohutuse seadus paneb vastutuse töövahendi ohutuse eest tööandjale ja omanikule, kuid ei sätesta, kuidas ohutust tagama peaks. Öeldud on, et tuleb teha audit, mille mõnel juhul võib asendada enesekontrolliga. Seal on viide seadme juhendile, kuid neis reeglina töövahendite elektriohutuse testimise metoodikat ei leidu. Nüüd siis on olemas üldstandard, millele elektriseadmete ohutuse testimisel tugineda. Kuna perioodilise testimise nõue ükskord ikkagi tuleb ja omanik elektriseadme ohutuse eest nagunii vastutab, siis oleks õige elektriseadmed perioodiliselt, nt kord aastas üle kontrollida. Rasketes keskkonnatingimustes, nt ehitusel või kaevanduses kasutatavad tööriistad tuleks üle kontrollida iga kord pärast kasutamist.

Uus standard kehtib elektriseadmetele, mille nimipinge on 25 V kuni 1000 V vahelduvpingel ja 60 V kuni 1500 V alalispingel ning voolule kuni 63 A. Seadmed võivad olla nii pistikuga kui kohtkindla elektriühendusega. Standardi eesmärgiks on tagada, et remondil ei ole kahjustatud elektriseadme isolatsiooni, kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustuse ahelaid ning seadmes ei ole kinnitamata osi, mis võiks seadme kasutajale ohtlikuks muuta.

Standardit ei kohaldata sellistele elektriseadmetele, mille ohutuse testimise kohta on juba olemas vastav standard. Välja jäävad elektripaigaldised, mida kontrollitakse HD 60364-6 alusel, audio- ja videoseadmed, katkematu toite allikad, elektriautode laadimispunktid, toiteallikad, tööstuskontrollerid, sagedusmuundurid, plahvatuskindlad ja kaevandusseadmed, meditsiiniseadmed (EN 62353), kaarkeevitusseadmed (EN 60974-4) ning masinad (EN 60204-1). Standardis on toodud nõuded kontrolli teostavale isikule, testimiskohale; testimise skeemid ja metoodikad.

Elektriseadmete ohutuse kontrolli protsess

Testimine algab visuaalse ülevaatusega. Esmalt tehakse kindlaks nõutud dokumentatsiooni, eriti kasutusjuhendi ja kaitsemeetmete  olemasolu ning toimivus. Kontrollitakse väliseid vigastusi, mustumist, kaablite ja pistikute nõuetekohasust ja seisundit, toitekaabli tõmbeankrut, kinnitusklambreid ja pistiku tappe, kaitsmepanuse nõuetekohasust, ümbrise vigastusi, mis võiks avada ligipääsu ohtlikele pingestatud või liikuvatele osadele, ülekoormuse ja -kuumenemise jälgi, lubamatuid muudatusi, mustumist, ohtlikku vananemist ja korrosiooni, jahutusavade ja filtrite puhtust ning jahutusõhu takistamatut läbipääsu, vedeliku, gaasi või tahke aine mahutite seisundit, kaitseklappe, lülitite ja juhtimisseadmete korrasolekut, asenditähiste, ohutustähiste ja -sümbolite olemasolu ning loetavust, mehhaaniliste osade korrasolekut ja kinnitusi, kõigi nõutavate kaitsekatete korrasolekut jm.

Järgmine on kaitsemaanduste testimine. Mõõdetakse kaitsemaandusahela takistus toitekaabli PE klemmist või peamaandusklemmist iga ligipääsetava voolujuhtiva katteni, mis peaks olema maandatud. Kontrollitakse visuaalselt maandusühenduste korrasolekut. Liigutatakse mõõtmise ajal maanduskaableid ja jälgitakse, et takistus ei muutu. Kaitsemaandusahela takistus ei tohi üldjuhul ületada 0,3 oomi. Mõnel juhul see võib olla kuni 1 oom. Standardis on toodud valem PE ahela takistuse piirväärtuse arvutamiseks, samuti mõõteskeemid jms.

Seejärel mõõdetakse isolatsioonitakistus voolujuhtide ja ligipääsetavate juhtivate osade ning maandusklemmi vahel. Üldjuhul mõõdetakse 500 V alalispingel ja isolatsioonitakistus peaks olema vähemalt 1 megaoom. Kaitse väikepingeahelate isolatsioonitakistust mõõdetakse võrgupinge suhtes. See peab olema vähemat 2 megaoomi. Lülitid peavad olema sellises asendis, et saab mõõta kõikide ahelate isolatsiooni. Kui vaja, korratakse mõõtmisi lülitite eri positsioonides. Mitmefaasiliste ahelate faasijuhid ühendatakse mõõtmise ajaks kokku.

Mõõta tuleb ka kaitsejuhi vool ehk lekkevool kõigis režiimides. Lekkevool ei tohi üldjuhul ületada 3,5 mA. Võimsate küttekehade korral võib see teatud tingimustel ulatuda 10 mA-ni. Teatud erandid on võimalikud, kui tootestandard või seadme tootja seda ette näeb. Kui on maandamata metallosi, siis tuleb mõõta nende puutevoolud, mis ei tohi ületada 0,5 mA. Kui ühe käega saab puudutada mitut maandamata metallosa, siis läheb arvesse nende puutevoolude summa.

Lisaks tuleb kontrollida kõiki kaitseseadiseid, nagu rikkevoolukaitsmeid, alapingekaitsmeid jms, kui need seadmel olemas on. Lõpuks tehakse seadme funktsionaalne test, arvestades tootjapoolseid juhiseid.

Kõige olulisem on loomulikult nõuetekohase kontrollidokumentatsiooni vormistamine elektrooniliselt või paberil, seadme varustamise kontrolli tähisega ning vastutava organisatsiooni teavitamine.

Testimisseadmed peavad vastama standardiseeria EN 61557 asjakohasele osale ning olema testitud ja kalibreeritud tootjatehase poolt soovitatud ajavahemiku järel.

Kokkuvõte

Uus standard on ingliskeelne ja üsna mahukas. Kui Sa ise elektriohutuse ja standardite asjatundja ei ole, tuleks abi otsida mõnest firmast, kes neid teemasid valdab ja aitaks ehk ka Sinu elektriseadmed ära kontrollida. Näiteks Energiatehnika OÜ. Kui Sinu firma on suur või elektriseadmeid palju, tasub muretseda oma pädevus- või kutsetunnistusega elektrikule nõuetekohane ohutustester ning sisse seada elektriseadmete register, kui seda veel pole.

Viiteid

1. Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel
2. Standardi EVS-EN 50678:2020 lehitsemine ja ostmine
3. Ohutustestrite infot: https://www.gossenmetrawatt.com/english/ugruppe/testingofelectrappliances.htm

Jüri Joller

Volitatud elektriinsener, D.Sc.

Täiendava info ja pakkumise küsimiseks võta ühendust tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee