Artiklid

Kui seni tuli perioodiliselt ja remondi järgselt kontrollida elektrilisi meditsiini- ja keevitusseadmeid, siis nüüd tuleb sarnaselt kontrollida ka muud liiki elektriseadmete ohutust, sest hiljuti jõustusid elektriseadmete ohutusmeetmete tõhususe tagamise standardid EVS-EN 50678 ja EVS-EN 50699. Uute nõuete kehtestamine on jäänud koroona- jm kriiside varju, kuid sellegi poolest tuleb nüüd selliste elektriseadmete omanikel uusi standardeid rakendada. Elektriseadmete testijatele aga on avanenud uued võimalused tegevuse laiendamiseks.

Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 Tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded töövahendite kasutamisel ilmus juba 13 aastat tagasi, kuid elektriohutuse nõuete tagamise üldise protseduuri standardite kinnitamiseni jõuti alles 2020. aastal. Pika viivituse üheks põhjuseks oli see, et IEC tasemel ei suudetud rahvusvaheliselt kokku leppida, kas ja milliseid elektriseadmeid tuleks ka perioodiliselt testida. Esmalt koostati ainult EL standard, millest elektriseadmete perioodilise kontrolli nõue jäi välja. Selle kohta koostati hiljem eraldi standard EN 50699. EN 50678:2020 jõustumise tähtajaks liikmesriikides on määratud 16. detsember 2020 ja standardil EN 50699:2020 21. september 2021. 

See tähendab, et kõigil Eesti ettevõtetel tuleb elektriseadmete remondijärgset ja perioodilist kontrolli  nende standardite kohaselt korraldada ning oma elektriseadmete testimise nõuded uute standarditega täielikult vastavusse viia hiljemalt 21.09.2023.

Eestis reguleerib elektriliste töövahendite korrasolekut Seadme ohutuse seadus (SOS), mis paneb vastutuse töövahendi ohutuse eest tööandjale ja omanikule, kuid ei sätesta, kuidas ohutust tagama peaks. Öeldud on, et tuleb teha audit, mille mõnel juhul võib asendada enesekontrolliga. Seal on viide seadme juhendile, kuid neis reeglina töövahendite elektriohutuse testimise metoodikat ei leidu. Nüüd siis on olemas üldstandardid, millele elektriseadmete ohutuse testimisel tugineda. Esialgses elektriseadmete ohutuse testimise ühtse standardi kavandis pr IEC 62638 olid toodud ka perioodilise testimise intervallide  soovitused, mis aga EN 50699 lõppversiooni ei jõudnud. Kuna perioodilise testimise nõue ükskord ikkagi tuleb ja omanik elektriseadme ohutuse eest nagunii vastutab, siis oleks õige enamus elektriseadmed nt kord aastas üle kontrollida. Rasketes keskkonnatingimustes, nt ehitusel või kaevanduses kasutatavaid elektriseadmeid tuleks üle kontrollida 3 kuu järel. Kergetes keskkonnatingimustes, nagu kontorites, hotellides jm piisab elektriseadmete kontrollimisest 2 aasta järel.

 

Uued standardid kehtivad elektriseadmetele, mille nimipinge on 25 V kuni 1000 V vahelduvpingel ja 60 V kuni 1500 V alalispingel ning voolule kuni 63 A. Seadmed võivad olla nii pistikuga kui kohtkindla elektriühendusega. Standardite eesmärgiks on tagada, et elektriseadme remondil või kasutamisel ei ole kahjustatud isolatsiooni, kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustuse ahelaid ning seadmes ei ole kinnitamata osi, mis võiks seadme kasutajale ohtlikuks muuta.

 

Standardeid ei kohaldata sellistele elektripaigaldistele, mida kontrollitakse HD 60364-6 alusel, audio- ja videoseadmetele, katkematu toite allikatele, elektriautode laadimispunktidele, statsionaarsetele toiteallikatele (generaatoritele), tööstuskontrolleritele, sagedusmuunduritele, plahvatuskindlatele ja kaevandusseadmetele, meditsiiniseadmetele (vt EN 62353), kaarkeevitusseadmetele (EN 60974-4) ning masinatele (EN 60204-1). Uute standardite järgi tuleb testida kõiki muid 25 V kuni 1000 V pistikuga töökohtade toitevõrgu lõppahelatesse ühendatavaid ja püsivalt ühendatud elektriseadmeid.

 

Perioodiliselt, samuti remondi või muudatuste järel tuleb uute standardite alusel testida näiteks võrgutoitega

• kontoriseadmeid ─ nt arvuteid, monitore, koopiamasinaid;
• ehitustehnikat ─ kaablitrumleid, toitekeskusi, pikendusjuhtmeid, ühenduskaableid, betoonisegisteid, konveiereid, prožektoreid, elektrilisi käsitööriistu;
• köögitehnikat ─ elektripliite, külmutuskappe, ahjusid, nõudepesumasinaid;
• tootmismasinaid ja tööpinke;
• labori- ja mõõteseadmeid;
• käsitööriistu;
• kütteseadmeid;

Loetelu ei ole täielik, kuna erinevat liiki võrgutoitega elektriseadmeid on meeletul hulgal.

Standardites on toodud nõuded perioodilist või remondijärgset kontrolli teostavale isikule, testimiskohale ja -seadmetele; samuti testimise skeemid ja metoodikad.

Testija peab olema erialase hariduse ja kogemusega elektriala isik (skilled person).

 

Testimine algab elektriseadme visuaalse ülevaatusega. Esmalt tehakse kindlaks nõutud dokumentatsiooni, eriti kasutusjuhendi ja kaitsemeetmete  olemasolu ning toimivus. Kontrollitakse väliseid vigastusi, mustumist, kaablite ja pistikute nõuetekohasust ja seisundit, toitekaabli tõmbeankrut, kinnitusklambreid ja pistiku tappe, kaitsmepanuse nõuetekohasust, ümbrise vigastusi, mis võiks avada ligipääsu ohtlikele pingestatud või liikuvatele osadele, ülekoormuse ja -kuumenemise jälgi, lubamatuid muudatusi, mustumist, ohtlikku vananemist ja korrosiooni, jahutusavade ja filtrite puhtust ning jahutusõhu takistamatut läbipääsu, vedeliku, gaasi või tahke aine mahutite seisundit, kaitseklappe, lülitite ja juhtimisseadmete korrasolekut, asenditähiste, ohutustähiste ja -sümbolite olemasolu ning loetavust, mehhaaniliste osade korrasolekut ja kinnitusi, kõigi nõutavate kaitsekatete korrasolekut jm.

 

Järgmine on kaitsemaanduste testimine. Mõõdetakse kaitsemaandusahela takistus toitekaabli PE klemmist või peamaandusklemmist iga ligipääsetava voolujuhtiva katteni, mis peaks olema maandatud. Kontrollitakse visuaalselt maandusühenduste korrasolekut. Liigutatakse mõõtmise ajal maanduskaableid ja jälgitakse, et takistus ei muutu. Kaitsemaandusahela takistus ei tohi üldjuhul ületada 0,3 oomi. Mõnel juhul see võib olla kuni 1 oom. Standardites on toodud valemid PE ahela takistuse piirväärtuse arvutamiseks üle 1,5 mm² ja üle 7,5 m pikkustele juhtmetele, samuti erinevad  mõõtemeetodid, -skeemid jms.

 

Seejärel mõõdetakse isolatsioonitakistus voolujuhtide ja ligipääsetavate juhtivate osade ning maandusklemmi vahel. Üldjuhul mõõdetakse 500 V alalispingel ja isolatsioonitakistus peaks üldjuhul olema mitte alla 1 megaoomi (soovitavalt üle 50 megaoomi). Kaitse väikepingeahelate isoltasioonitakistust mõõdetakse võrgupinge suhtes. See peab olema vähemat 2 megaoomi. Lülitid peavad olema sellises asendis, et saab mõõta kõikide ahelate isolatsiooni. Kui vaja, korratakse mõõtmisi lülitite eri positsioonides. Mitmefaasiliste ahelate faasijuhid ühendatakse mõõtmise ajaks kokku.

 

Mõõta tuleb ka kaitsejuhi vool ehk lekkevool kõigis režiimides. Lekkevool ei tohi üldjuhul ületada 3,5 mA. Võimsate küttekehade korral võib see teatud tingimustel ulatuda 10 mA-ni. Teatud erandid on võimalikud, kui tootestandard või seadme tootja seda ette näeb. Standardites on esitatud on 3 lekkevoolu mõõtemeetodit koos skeemidega. Kui on maandamata metallosi, siis tuleb mõõta nende puutevoolud, mis ei tohi ületada 0,5 mA. Kui ühe käega saab puudutada mitut maandamata metallosa, siis läheb arvesse nende puutevoolude summa.

Lisaks tuleb kontrollida kõiki kaitseseadiseid, nagu rikkevoolukaitsmeid, alapingekaitsmeid jms, kui need seadmel olemas on. Lõpuks tehakse seadmele funktsionaalne test, arvestades seadme tootja juhiseid.

Kõige olulisem on loomulikult nõuetekohase kontrolldokumentatsiooni vormistamine elektroonselt või paberil, seadme varustamise kontrollitähisega ning ka vastutava organisatsiooni teavitamine.

Testimisseadmed peavad vastama standardiseeria EN 61557 asjakohasele osale ning olema testitud ja kalibreeritud tootjatehase poolt soovitatud ajavahemiku järel.

Nõudeid on palju, aega aga vähe ─ kes võiks aidata?

Uued standardid on ingliskeelsed ja üsna mahukad. Kui te ise elektriohutuse ja -standardite asjatundja ei ole, tuleks abi otsida mõnest firmast, kes neid teemasid valdab ja aitaks ehk ka teie elektriseadmed ära kontrollida. Kui teie firma on suur või elektriseadmeid palju, tasub muretseda oma elektrikule nõuetekohane ohutustester ning sisse seada elektriseadmete register, kui seda veel pole.

 

Milline võiks olla sobiv ohutustester?

Näiteks Saksa firma Gossen Metrawatt toodab elektriseadmete ohutustestreid SECUTEST ST, millel on EN 50678 ja EN 50699 kohaselt eelseadistatud testijadad seadmete remondijärgseks ja perioodiliseks testimiseks.

SECUTEST seeria on optimeeritud kaasaskantavate elektri-, meditsiini- ja keevitusseadmete elektriohutuse kaitsemeetmete tõhususe testimiseks.

Kompaktne ohutustester mõõdab kaitsejuhi takistust 200 mA või 10 A vooluga, isolatsioonitakistust, erinevaid lekkevoolusid, samuti ohutu väikepinge (SELV) ja kaitseväikepinge (PELV) turvalisust.

Täiendavalt saab mõõta kaasaskantavate ja lülitatava maandusega rikkevoolukaitsmete (PRCD, SPE-RCD) ja kombineeritud rikkevoolu-kaitselülitite (PRCD-S ja PRCD-K tüüpi RCCBde) rakendumisaegu.

Funktsionaalsel testil määratakse automaatselt pinge, vool, aktiiv- ja näivvõimsus, võimsustegur ja sagedus. Samuti saab testida juhtmete katkematust, lühise puudumist ja polaarsust.

Testril on Pt 100 või Pt 1000 temperatuurianduri mõõtesisend ja kiire USB liides mõõteandmete väljastamiseks, kaugjuhtimiseks või printeri ühendamiseks.

Printerile saab väljastada standardi nõuete kohaseid mõõteprotokolle või vöötkoodi.

Täiendavad 2 USB sisendit võimaldavad ühendada andmesisestusseadmeid, nagu vöötkoodi lugejat ja klaviatuuri, mälupulka andmete väljastamiseks XML või HTML vorminduses.

 

Ohutustestrit saab kasutada mõõtetulemuste töötlemise tarkvaraga IZYTRON.IQ, mille erinevad versioonid võimaldavad näiteks töödelda mõõtetulemuste protokolle, luua elektriseadmete mõõteandmete andmebaase, kasutada serveriteenuseid jpm.

Energiatehnika OÜst ohutustestri SECUTEST ostja saab testijale tasuta lühikoolituse. Eelnevalt ostetud uuematele SECUTEST tüüpi ohutustestritele on saadaval ka tarkvara uuendused, mis võimaldavad testida uute standardite järgi.

 

Kokkuvõtteks

Nimetatud uute EN standarditega on pärast pikki vaidlusi kokku lepitud selged ühtsed juhised EL direktiivi 2009/104 täitmiseks mitmesuguste peamiselt kantavate elektriseadmete perioodiliseks ja remondijärgseks testimiseks.

Perioodilise testimise intervalle kõigile elektriseadmetele siiski antud pole. Need tuleks elektriseadme omanikul määrata, lähtudes seadusandlusest, seadme tootja soovitustest ja tegelikest kasutustingimustest. Energiatehnika OÜ saab anda sellekohaseid soovitusi, võttes aluseks standardikavandit, varasemat Saksa standardit, meie inseneride ning tarnijate elektriohutuse testimise kogemusi, ohtustestri SECUTEST juhendeid jm.

Elektriseadmete testimise tööpõld on lai ─ üsna pidevat tegevust jätkub väga paljudele testijatele. Selleks, et elektriseadmete ohutuse testimise kulu oleks minimaalne, on otstarbekas soetada automatiseeritud ohutustester või anda oma elektriseadmete testimine elektrifirma hooleks.

 

Jüri Joller

Volitatud elektriinsener, D.Sc.

 

Meil on kohapeal erinevaid SECUTEST mudeleid, millega saab tutvuda. Ootame teie kõnet telefonile 655 1312 või võta meiega julgesti ühendust vajutades allolevale väljale.