Artiklid

a) Ühesuunaline elektromagnet – (Pilt 6) liikumine algasendist lõppasendisse saavutatakse elektromagnetjõuga. Et elektromagnet algasendisse tagastuks on vajalik välinejõud nagu vedru, raskus vms. 

Pilt 6: Ühesuunaline electromagnet 

b) Kahesuunalised elektromagnetid (nullasendiga) (Pilt 7) liikumine toimub nullasendist ühes suunas või teises suunas vastavalt, millist mähist ergutatakse. Elektromagnet naaseb nullasendisse peale ergutusmähiselt toite eemaldamist. Seega on nullasend algpositsioon mõlemas suunas liikumise korral. 

Pilt 7: Kahesuunaline elektromagnet

c) Vastassuunalised elektromagnetid (ilma nullasendita) (Pilt 8) vastava mähise ergutamisega liigub kolb ühest lõppasendist teise lõppasendisse. 

1.1.3 Komponendid 

Põhilised elektromagnetite komponendid: (Pilt 9) 

Pilt 9: Lineaarelektromagneti põhilised komponendid

a) elektromagneti korpus 

b) ergutusmähis 

c) armatuur 

d) funktsionaalsed osad 

1.2 Pöördelektromagnet 

Pilt 10: Pöördelektromagnet

Pöördelektromagnetite ankrutelje suunalist liikumist takistab selleks sobiv laager. Ankru ja südamiku eriline ehitus jagab lineaarjõu radiaalseks ja aksiaalseks komponendiks. 

Radiaaljõud paneb võlli pöörlema, sda jõudu saab samastada momendiga. 

Elektromagneti ehituse tõttu aksiaaljõudusid ei kasutata. Sellepärast ainult osa magnetjõust muundatakse pöördliikumiseks. 

Rakenduste jaoks, kus magnetjõu kaod peavad väiksemad olema, saab kasutada G DR tüüpi pöördelektromagneteid. Need töötavad palju efektiivsemalt, aga on ehituselt keerukamad. 

1.2.1 Pöördelektromagneti tüübid 

SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetid on ümmarguses või kandilises korpuses. Ümmargune konstruktsioon (G DA) on tavalisem ja üldiselt soovitatav variant. Kandilise konstruktsiooniga pöördelektromagnetitel on aga suurem moment tänu suuremale magnetahelale (G DC). 

1.2.2 Liikumisviisid 

SISSE/VÄLJA pöördelektromagnetite puhul on ühesuunaline liikumine kõige kasutatavam variant. 

Pöördelektromagneti algasendisse saamisks kasutatakse vedru. 

Võimalik on teostada ka vastassuunalist liikumist kasutades kahte pöördelektromagnetit. 

Siiski, soovitame sellise rakenduse puhul vaadata, kas sobivad G DR tüüpi pöördelektromagnetid. Nendega saab pöördelektromagneti liikumissuunda vahetada muutes elektritoite polaarsust. 

1.2.3 Komponendid 

Põhilised pöördelektromagnetite komponendid.: (Pilt 12) 

Pilt 12: Pöördelektromagnetite põhikomponendid

a) Elektromagneti korpus koos kuullaagriga 

b) Ergutusmähis 

c) Ankur 

d) Funktsionaalsed osad (tagastusvedru ja selle mehanismid) 

1.3 Proportsionaalsed pöördelektromagnetid 

Proportsionaalsed pöördelektromagnetid töötavad elektrodünaamilisel põhimõttel. Väljundvõlli poolsel osal on püsimagnetketas, mis on pööratav aga teljesihis fikseeritud. Sõltuvalt voolust, mis läbib mähist, tekitatakse momenti, mis on peaaegu konstantne kogu pöörlemisnurga ulatuses. Vahetades toite polaarsust saab muuta ka liikumissuunda. 

Proprtsionaalsete pöördelektromagnetite põhikomponendid: (Pilt 13) 

Pilt 13: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

a) Elektromagneti põhiosa 

b) Ergutusmähis koos kuullaagriga 

c) Ankur koos püsimagnetkettaga 

1.3.1 Proportsionaalsete pöördelektromagnetite tüübid 

Pilt 14: Proportsionaalne pöördelektromagnet, tüüp G DR

Proprtsionaalsed pöördleketromagnetid on ainult ümmarguse kujuga. Teiste kujudega on võimalik neid saada ainult eritellimusel . 

1.3.2 Liikumisviisid 

Liikumissuund on määratud elektritoite polaarsusega. Kui polaarsuse vahetus ei ole võimalik või mitte soovitav, siis võib vastassuunalise liikumise tekitada vedruga. 

1.4 Hoidemagnetid 

Hoidemagnetid on alalisoolu elektromagnetid, millel puudub igasugune liikuv osa või kui, siis liikumine on minimaalne. Hoidemagnetite puhul väheneb hoidejõud väga kiiresti, mida suurem on vahe hoitava objektiga, see on topelt õhuvahemiku tõttu. Hoidemagnet töötab kõigi ferromagnetiliste materjalidega. 

1.4.1 Hoidemagneti tüübid 

Hoidemagnetid on ehituselt ümmargused. Eritellimusena on teised variandid saadaval. 

1.4.2 Funktsioonalsus 

Hoidemagnetid on saadaval nii püsimagnetiga kui ka ilma. 

a) Kui hoidemagneti mähis pingestatakse tekitab see hoidmisjõu. Kui see pinge eemaldada magnetväli kaob ja hoidejõud samuti. 

b) Püsimagnetiga hoidemagnet on varustatud mähisega ja püsimagnetiga. Hoidejõud, mille tekitab püsimagnet on pidev. Kui mähist ergutatakse õige polaarsusega, siis mähises tekkiv magnetväli neutraliseerib püsimagneti hoidmisjõu. Samas kui polaarsus muuta teistpidiseks suurendab see püsimagneti hoidejõudu. 

1.4.3 Komponendid 

Hoidemagnetite põhikomponendid: (Pilt 16) 

a) Elektromagneti korpus 

b) Ergutusmähis 

c) Ankur 

d) Püsimagnet 

1.5 Komponentide kirjeldus 

1.5.1 Elektromagneti korpus koosneb tavaliselt mitmest osast ja on tehtud hästi juhtivatest materjalidest. Elektromagneti korpus on vajalik järgmisteks ülesanneteks: 

a) Magnetvälja juhtimine magnetahelas 

b) Mähise mehaaniline kaitse 

c) Mehaaniline struktuur teiste osade toetuseks 

1.5.2 Ergutusmähis on tehtud emailitud vasktraadist. 

Isolatsiooni materjalid, nende temperatuuriklass ja nende kvaliteet on väga tähtsad elektromagneti korrektse toimimise jaoks. 

1.5.3 Ankur on osa, mis liigub läbi magnetvälja ergutusmähise poole, sealt läbi või jääb ergutusmähisesse. 

1.5.4 Funktsionaalsed osad ei ole otseselt vajalikud magnetvälja tekitamiseks, aga on vajalikud elektromagneti praktiliseks tööks. Need on näiteks liikumispiirajad, juhtmete ühendused jms. 

1.5.5 Püsimagnetid on tehtud materjalidest, mis hoiavad püsivalt magnetvälja peale ühekordset magnetiseerimist. 

Kui püsimagneteid kasutatakse alalisvoolu elektromagneti magnetahelas on väga tähtis jälgida elektritoite polaarsust. 

Kui Sul on elektromagnetite kohta küsimusi või soovid nõuannet, siis võta ühendust: