Artiklid

Aasta 2017 on kohe lõppemas. Aasta oli Eesti tööstusele üsna hea aasta, toimus korralik areng peamiselt tänu ekspordi kasvule. Ka Energiatehnika OÜ võib lõppeva juubeliaastaga igati rahule jääda. Rõõmustame käibe ja kasumi kasvu üle ja oleme väga tänulikud oma klientidele. Nagu aastavahetustel kombeks, püütakse ennustada, mida võiks tuua uus aasta.  Vaadelgem, millised võiks olla meie tootmise arendamiseks lähemat ja kaugemat tulevikku mõjutavad tehnika ja tehnoloogia suundumused.

Euroopa majandus on praegu tõusulainel ja võib eeldada, et see tõus jätkub vähemalt 2018. aasta esimese pooles, kuid on märke ka võimalikust saabuvast majanduslangusest. Eesti majanduse olud muutuvad tõenäoliselt keeruliselmaks 2020. aastast alates, kui eurotoetused Eestile järsult vähenevad. Peaksime vaatama, et toetustega seotud tegevustele oleks selleks ajaks loodud tugevad asendused.

Eesti tööstuse lähemat ja kaugemat tulevikku oluliselt mõjutavad suundumused

Ei hakkaks lahkama  poliitika, demograafia, tööjõuturu jt arenguid, mis on kahtlemata väga olulised pikas perspektiivis. Eeldagem, et Eesti majandus- ja maksukeskkond jääb 2018. aastal umbes samaks ja ka meie poliitiline keskkond ei muutu ebastabiilseks hoolimata Brexitist, Kataloonia rahutustest, Kreeka majandusraskustest, terroriohust ja jätkuvast põgenikevoolust Euroopasse. Eeldagem, et ei katke elutähtsad teenused – eelkõige side, kütte, elektri-, vee-, toidu- ja kütusevarustus ning pangateenused. Eeldagem, et ei puhke sõda ega mingit muud suurt kriisi, mis arengut järsult tagasi tõmbaks või aastateks pidurdaks. Selliste eelduste korral on põhilised muutused seotud tehnika ja tehnoloogia arenguga, mis on suhteliselt hästi ennustatavad, kuigi muutuste täpset toimumise aega ja mõju tegelikku sügavust ning ulatust on raske hinnata. Eesti tööstuse lähemat ja kaugemat tulevikku oluliselt mõjutavad suundumused võiks olla järgmised:

1.   Info- ja telekommunikatsioon

Internet muutub veelgi võimsamaks kogu maailma teadmisi ja turge ühendavaks jõuks. Mõned internetifirmad on juba palju võimsamad kui rahvusriigid ja kasutavad edukalt eri maade mitmesuguseid võimalusi maksude optimeerimiseks. Paari aasta jooksul on tulemas uued rahvusvahelised reeglid interneti suurfirmade maksustamiseks. Siia alla kuuluvad suurettevõtted, kelle tegevuseks on globaalne e-kaubandus, ülivõimsad otsingumootorid, digitaalne turundus, sotsiaalvõrgustikud ja –meedia. Interneti probleemideks on ulatuslik väär- või kallutatud info, küberkuritegevus ja selle kartusest põhjustatud haiglane jälitamise hirm. Küberkuritegevus on kahjuks väga levinud. Igaüks peab oma arvuteid ja andmeid selle eest hoolega kaitsma. Internet pakub ka äärmuslastele võimalusi oma propaganda ülemaailmseks levitamiseks ja isegi valimistulemuste mõjutamiseks. Samu kanaleid pidi saab nendele (küber)kurjategijatele õnneks ka jälile.

Ettevõtetele ja klientidele pakub juba praegu soodsaid võimalusi kaugtöö ja –teenindus. Teatud töid ja teenuseid, nagu tõlge, konsultatsioon, uuringud, projekteerimine, kujundamine, programmeerimine, saab juba praegu edukalt osutada mistahes maailma punktist, kus on internetiühendus. Konverentsikõnede ja videoühendusega saab luua virtuaalseid kontoreid, mis võib tasapisi vähendama hakata vajadust füüsiliste kontorite järgi. Samuti soosib selline töötamisviis töötajate siirdumist madala maksukoormusega riikidesse või e-residentideks ja väikeettevõtjateks ning maksude optimeerimist selle kaudu. Näiteks võib üsna kindlalt ennustada, et paljud Briti firmad hakkavad kasutama Eesti e-residentsust ja looma tütarfirmasid Eestis, et jätkata äri Euroopa Liidus pärast sellest lahkulöömist.

Võib ennustada, et riikide maksutulu hakkab interneti suurfirmade mõjul vähenema ja seda üritatakse kompenseerida uute maksude sisseseadmisega või suurendamisega. Euroopa tööjõu, ettevõtluse ja interneti maksustamise reeglid ühtlustatakse tõenäoliselt lähiaastatel. Esimesed sammud selles suunas on juba tehtud. Võib arvata, et sellest pole suurt abi, kuna serverid võidakse paigutada näiteks satelliitidele.

Juba praegu toimub suurandmete jälgimise ja teadusliku uurimise revolutsioon, mis ähvardab täieliku privaatsuse kaotusega. Samas valdkonnas luuakse lähiaastatel palju töökohti ja see on väga perspektiivne ala. Ennustav analüütika teab meist varsti peaaegu kõike.  Üha laiemalt levib eri vormides e-raha, nagu Bitcoin ja selle plokiahel. Viimane tõotab juba järgmisel aastal tekitada suure segaduse kogu maailma majanduses ja panganduses, kuna e-raha liikumine väljub üha enam riikide ja osalt nende kontrolli all olevast pangandusest. Ei saa välistada, et kiiresti arenev e-raha võib põhjustada järgmise tõsisema majanduskriisi.

Kiire arengu faasis on endiselt  nutitelefonid, -seadmed ja –rakendused. Nende abil on juba täielikult muutunud taksondus, autode parkimine, majutus ja lennupiletite tellimine. Nutirakenduste uusi valdkondi lisandub iga päev. Ettevõtete juhtimine toimub põhiliselt juba nn pilvelahendustega. Virtuaalne reaalsus on põnev mängudes ja kinos, aga on ka väga tõsiseid tööstusrakendusi, näiteks arhitektuuris, sisekujunduses, reklaamis, projekteerimises, tootmises, kõikvõimalikes koolitustes, orienteerumisel, spordis jne. Tarkvaraga saab luua virtuaaltehaseid, milles kogu tarneahel ja tootmine on spetsialiseeritud allhankijate käes ja oma füüsiline tootmisüksus puudub täiesti. Virtuaalse reaalsuse võimalused laienevad lähiaastatel ja muudavad eeltoodud ning paljusid muid alasid.

Asjade internetile on juba aastaid ennustatud hiilgavat tulevikku, kuid areng on olnud ennustatust palju aeglasem. Ilmselt puudub vajadus ja mõte peaaegu igat asja internetti riputada, seda enam, et küberkuritegevus ja häkkimine on muutunud igapäevaseks. Väheturvaline internetiühendus võib olla liiga suur risk, nagu on näidanud ulatuslikke elektrikatkestusi põhjustanud küberrünnakud Ukraina energiasüsteemile. Küberturvalisuse tagamise keerukus – eriti elutähtsatel teenustel – on ja jääb oluliseks asjade interneti leviku takistajaks. Muidugi, pole kahtlust, et tulevikus üha enam asju internetti „üles riputatakse“. Võib ennustada, et internetiühenduseta mõõteriistad, automaatika ja elektroonikaseadmed hakkavad tasapisi üksteise järel minevikku vajuma. Arvatavasti umbes 10 aasta pärast on vähemalt pooled elektriliste suuruste mõõteriistad ja kõik protsessoriga automaatikaseadmed interneti võimekusega. Iseasi on, kas ja kui palju internetiühendust tegelikult kasutatakse, kuni see antud kohas kliendile olulist eelist või lisavõimalusi ei loo.

Tehisintellekti tulekuga ja nn singulaarsusega on meid aastaid hirmutatud, aga parim tehisintellekt pole täna veel endiselt inimesest selgelt võimekam ega loomingulisem. Areng aga on kiire ja kiireneb eksponentsiaalselt. On ka reaalsed vajadused ja võimalused, mis seda teemat tugevasti edasi tõukavad – suurandmetöötluse ärilised võimalused ja uue põlvkonna robotid, mis suudavad töötada koos inimesega; virtuaalassistendid, -arstid, mitmesugused autonoomsed juhtsüsteemid, nagu isejuhtivad transpordivahendid – sõidu- ja veoautod, rongid ja laevad -, automaatsed kassa- ja müügisüsteemid, laorobotid, -sõidukid, pakirobotid, logistikasüsteemid, tootmisseadmed; ratastoolid, eksoskeletonid  – võimaldades säästu eelkõige personalikuludelt. Isesõitvaid sõidukeid on senistest vähem vaja, kuna sõitude planeerimine ja sõidugraafik ei ole enam seotud juhi vajadusega. Kindlatena reklaamitavad auto-, rongi-, trammi- ja laevajuhi ametid muutuvad paarikümne aastaga ajalooks. Siiski, autojuhtimine jääb vähemalt hobina kindlasti veel kauaks alles.

Praktiliselt kõik laiatarbe- ja massikaubad on globaalselt kättesaadavad e-kaubanduse kaudu. E-kaubanduse kohta vt: www.youtube.com/watch?v=NguTMFv2C0w . Usaldusväärsed brändid muutuvad senisest tähtsamaks, kuna palju liigub madalakvaliteedilist tundmatut kaupa. Ettevõtte kodulehe optimeeritud leitavus internetis on juba praegu turunduses kriitilise tähtsusega. Tootmismahud suurenevad juhtivatel tootjatel, keda aga netist ei leita, neil mahud vähenevad ja kulud tooteühikule suurenevad. Ka Eestis on märgata suundumust seadmete parema kvaliteedi ja suurema kasutusmugavuse poole.

Ülikiired ja ülivõimekad kvantarvutid on interneti hiidude toel saavutamas läbimurret lähiaastatel. Rakendusteks on  uudsed finantstehnoloogiad, iseõppivad ja –kohastuvad süsteemid, tehisintellekti uus tase. Kvantarvuti on senistest arvutitest palju teistmoodi ja praegu oluliselt kallim süsteem ja laiem üleminek kvantarvutile ei tohiks seetõttu olla kuigi kiire.

2.   Automatiseerimine ja robotiseerimine

Eestis on juba tõsine tööjõupuudus. Töötasude tõus jätkub aastaid, kuni saavutab u Soome taseme. Eesti ja lähiriikide tööturg on kokku tõmbumas peamiselt elanikkonna vananemise tõttu. Inimese töö maksab üha rohkem, kuna töö muutub järjest keerulisemaks. Isejuhtivad autod, GPS, uue põlvkonna robotid ja tööstusautomaatika, robottööpingid, -masinad, -pesulad, -kauplused, -laod, -ettevõtted, -kullerid ja pakiautomaadid, 3D printimine, majandustarkvarad  (ost, ladu, tootmine, müük, teenindus, kliendihaldus, tootearendus, turundus, raamatupidamine…) ning E-meditsiin kaotavad palju töökohti ja muutuvad samas möödapääsmatuteks töövahenditeks, vt

https://www.forbes.com/sites/johnmauldin/2017/03/09/those-jobs-are-never-coming-back/#47035e405eb0

Siia võib lisada nuti- ja täppisagronoomia, robotlaudad, loomade tag´id, spetsialiseeritud pilve-juhtimistarkvarad. Eesti jaoks arvatavasti väiksema tähtsusega on praegu erasatelliidid, kosmoseraketid ja –turism. Siiski, nn tudengisatelliidid on suurepärased tehnikahariduse propageerimisel noorte hulgas.

Töökohti lisandub mehhatroonika, automaatika ja robootika, taastuvenergeetika, infotehnoloogia ja arvutivõrgu, küberkaitse, tehisintellekti, andmete kogumise ja analüüsi, sotsiaaltöö ja –hoolduse alal. Kaugjälgimine ja –juhtimine on vajalik kõigile automaatsetele objektidele. Nõuded tööohutusele kõrgenevad veelgi, kuna inimestega seotud meditsiin ja sotsiaalhoole on üha kallimad. Tööjõud liigub mööda maailma, otsides paremat teenistust. Immigratsioon Eestisse saab ainult suureneda, kuni meie elatustase paraneb.

Tehased meenutavad tulevikus üha enam hiigelprintereid. Robotiseerimata jäävad need tööoperatsioonid, mille robotiseerimine ei ole tasuv väikese tootmismahu või suure keerukuse tõttu. Automaat-tootmise kohta vt näiteks:

www.youtube.com/watch?v=sjAZGUcjrP8

https://www.youtube.com/watch?v=pa5_tudyAF8

Kui teie tehase tootmine veel taoline välja ei näe, peaksite automatiseerimise ja moderniseerimise  võimalusi kohe uurima hakkama. Eesti eripäraks on see, et 1990ndatel aastatel toodi siia hulgaliselt vanemaid tootmisliine Soomest ja mujalt. Nende tootmisliinide tehnika, eriti elektroonika aeg hakkab otsa saama ja vaja on uusi seadmeid või suuremat moderniseerimist. Vt näiteks https://energiatehnika.ee/artiklid/lenze-8200-9300-tootmine/

See on meile hea uudis – vaja on inseneriteenuste mahu olulist suurenemist. Meil on vaja rohkem insenere ja programmeerijaid, kes projekteerivad, programmeerivad, katsetavad koostavad, annavad käiku, hooldavad, täiustavad ja remondivad energiaseadmeid, roboteid, automaatikat, arvutivõrke ja tarkvara. Peame neid ise koolitama, kuna ülikoolidest ei tule või meie ei saa neid kätte.

3.   Energia- ja keskkonnatehnoloogiad

Maa kasvava elanikkonna energia ja ressursside suureneva tarbimise ja saaste tõttu süvenevad keskkonnaprobleemid, kliima soojenemine ja looduskatastroofid. Eestis arendatakse riigi toel kliimamuutuste ennetamise ning kliimamuutustega kohanemise e nn rohetehnoloogiaid, millel on ka ekspordipotentsiaali. Selle meetme kohta leiab põhjalikku infot Keskkonnaministeeriumi kodulehelt .

Energia-, ressursi- ja keskkonnasääst on jätkuvalt kuumad teemad. Üha olulisem teema on materjalide korduvkasutus ehk nn ringmajandus. KIK meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ raames saavad toiduaine-, puidu-, paberi-, tselluloosi-, mineraalsete materjalide ja mäetööstuse ettevõtted saavad 2020. aastani taotleda KIK toetusi koolituseks, audititeks ja investeeringuteks.

Praegu on Eestis päevakorras keskkonnasõbraliku biokütuste tootmise arendamine ja puidumassi väärindamine. Biokütuste tootmise arendamiseks võib saada riiklikku toetust PRIAst.

Energia- ja keskkonnatehnoloogiate hulka võib liigitada ka elektertranspordi ja ühistranspordi. Siin on suurimaks projektiks Balti riike Euroopaga ühendav Rail Baltic raudtee, mille ehitus algab 2019. aastal. 2018. aastal peaksid algama tööde riigihanked.

Aktuaalseks teemaks on biometaani tehaste ja Baltikumi gaasivõrgu rajamine. Biomassi on Eestis palju ja biometaani tootmise arendamiseks võib samuti saada riiklikke toetusi. Biogaas on taastuvenergia, mida saab kasutada elektri- ja soojuse toomiseks, transpordivahendites, kodumajapidamistes jne.

Eestis leidub mitmesuguseid maa- ja loodusvarasid, mille kaevandamise või kasutuselevõtmise ja töötlemise keskkonna- ja sotsiaalsed riskid võivad ületada riiklikus mastaabis saadavat kasu. See, kas ka põlevkivi ja fosforiiti võiks lugeda selliste maavarade hulka, nõuaks eraldi analüüsi. Eesti paremad palgimetsad võivad olla tänaseks suuremas osas maha raiutud. Uute noorendike raieküpseks saamiseni kulub vähemalt pool sajandit. Toorpalgi väljavedu tuleks kindlasti lõpetada, et vältida mõne aasta pärast meile olulise puidu- ja mööblitööstuse materjalipuudust.

4.   Uutest materjalidest ja nende rakendustest

Materjalide areng on olnud kiire. Loodud on mitmesuguseid uusi nuti- ja mälumaterjale, ülitugevaid pindeid, polümeere, pooljuhtmaterjale, optilisi, bioaktiivseid, soojus- ja heliisolatsiooni materjale jne. Väga põnevaid materjale on loodud süsiniku baasil. Näiteks grafeen on ühest või enamast omavahel kärjetaolisse võrku seotud süsiniku aatomite kihist koosnev tasapinnaline leht. Grafeeni lehekesed esinevad ka teistes süsiniku vormides, nagu grafiit, süsinik-nanotorud ja fullereenid. Läbipaistvad grafeenilehekesed on äärmiselt kerged ja oma mõõtmete kohta erakordselt tugevad – kuni 100 korda tugevam kui teras. Lisaks nad juhivad suurepäraselt elektrit. Grafeen on väga perspektiivne elektroonika integraallülituste, kasutajaliideste ja päikesepatareide ja ülikondensaatorite elektroodide materjal.

Materjaliteadus loob aluseid uutele ja parematele toodetele. Nanotehnoloogia võimaldab disainida ja ehitada aineid üksikute aatomite või molekulide kaupa, luues täiesti senitundmatute omadustega materjale. Kaugemas tulevikus võiks saada võimalikuks eksootiliste materjalide valmistamine aatomituuma algosakestest. Kõikide loodud uudsete materjalide siire tööstusesse ei ole (veel) olnud edukas. Takistuseks võib olla ülemäära kõrge hind, mõned ebasoodsad näitajad jne. Siin on innovaatoritel palju tööd, et leida võimalusi teaduse viimaste saavutuste tööstuses rakendamiseks.

Uue põlvkonna pooljuhtmaterjalid ja –seadised on kiiresti arenev ja väga lai teemade ring, mille arengutrendide käsitlemine nõuaks eraldi artiklit. Siinkohal võiks piirduda pooljuhtseadiste ainult mõnede perspektiivsemate rakendustega.

Hetkel on maailmas kuumaks teemaks elektriautode juht- ja jõuelektroonika, energiasalvestite, kiir- ja kontaktivabade laadimisseadmete võrgustike arendamine. Eriti kontaktivabade laadimisseadmete osas on toimumas kiire areng. Energia ülekanne laadijast sõidukisse toimub uuematel kontaktivabadel laadimisseadmetel u 85 kilohertsisel sagedusel, võimsus ulatub paarisaja kilovatini ja õhupilul kuni u 300 mm. See on oluline läbimurre, mis on sundinud edasi arendama teooriat, pooljuhtseadiseid, topoloogiaid, trafosid jm komponente.

Uued võimalused on seotud jõuelektroonika laiema rakendamisega keskpingevõrkudes, näiteks 10/0,4 kV kõrgsagedustrafodes. Jõuelektroonika rakendamine võimaldaks nt luua parelleelse alalisvooluvõrgu, mis on eriti sobiv päikesepaneelide ja energiasalvestite jaotusvõrku ühendamiseks ning eri sagedusega võrkude omavaheliseks sidumiseks.

Taastuvenergeetika ja tarkvõrkude arendus ja levik on olnud väga kiire. Näiteks Saksamaal on taastuvenergia osakaal elektrienergia tootmises üle 35%. Kavas on taastuvenergia osakaalu suurendada 30 aastaga 80%ni. Eesti peaks siin Saksamaast eeskuju võtma.

Viimase aastakümne jooksul on toimunud energiasäästlike ja töökindlate leedvalgustite läbimurre taskulampidest prožektoriteni. Ligi 10 korda enam elektrienergiat kulutavate hõõglampide aeg hakkab pöördumatult läbi saama.

Kokkuvõte

Kuna uue tehnika ja tehnoloogia teemade ring on ääretult lai, on eelpool vaid pinnapealselt käsitletud neist vaid murdosa. Täiesti käsitlemata jäi bio- ja geenitehnoloogia, mis on Eestile samuti  üsna tähtis valdkond. Eks igaüks peaks lähemalt uurima oma klientidele või ettevõttele tähtsamaid teemasid, millest kujunevad välja ka lähiaastate suundumused. Kuna Eestis tööstuses on probleeme ja kasutamata võimalusi küllaga, häid insenere aga napib, siis soovitaks julgemini kasutada Energiatehnika OÜ teenuseid. Koondame oma inseneride unikaalsed teadmised ja kogemused klientide innovatiivsetesse toodetesse, mida saab laialdaselt eksportida. Aitame oma klientidel ka tootmisseadmeid kvaliteetselt moderniseerida ja automatiseerida. Meil on tihedad sidemed mitmete juhtivate tarnijatega, ülikoolidega ja erialaorganisatsioonidega, kes aitavad meil olla kursis teaduse ja tehnika uusimate suundumustega.

Energiatehnika OÜ soovib kõigile klientidele, koostööpartneritele ja uudiskirja Infosäde lugejatele rõõmsaid jõule ja edukat uut aastat.

Jüri Joller

21.12.2017

Sul on küsimusi? Võta ühendust: