Energiasääst elektriajamites
Energiasääst elektriajamites
Vanematel energeetikutel on veel meeles nõukogude aeg, mil elektri tarbimist piirati elektritarbimise režiimidega. Raadiost teatati näiteks, et täna kl 12-16 kehtib 25. elektritarbimise režiim ja võimsust tuli piirata. Kilovatt-tund maksis siis u 3 kopikat ja elektri kulu ega energiasääst elektriajamites ei huvitanud eriti kedagi.
Tänapäeval meil elektrist puudust ei ole, kuid hind on palju kõrgem ja tarbimise reguleerimine käib börsihinnaga. Tarbija ise peab mõtlema, millal ta elektrit tarbib. Kui ta hetkel kehtivat hinda ei arvesta, siis kasum jääb lihtsalt väiksemaks. Kuna kulud kasvavad inflatsiooni, palgasurve, uute maksude jne tõttu nagunii, siis on püsikulude kokkuhoid üha olulisem, kuna sääst lisandub puhaskasumisse. See tähendab, et iga säästetud euro on väärt u 10 kuni 20 käibe eurot olenevalt ettevõtte kasumiprotsendist (vastavalt 10 ja 5%). Enamus Eesti firmasid tegutseb üsna kasumlikkuse piiril, mis nõuab käivet mittelisavate kulude ranget kokkuhoidu ja kulutused peavad olema võimalikult kiire tasuvusega.
Süvenevate keskkonnaprobleemide tõttu on energia kokkuhoiu vajadus ülemaailmne. Mõne tööstusharu energisäästuprojektidele makstakse riiklike investeerimistoetusi, meil näiteks KIK energia- ja ressursitõhususe meetmest. Vaadeldes ettevõtte säästmise vajadust ja riikliku toetuse võimalust üheskoos, on võimalik energiasäästuprojektide tasuvusaega kordades lühendada ja luua võimalused kasumi pikaajaliseks suurendamiseks energiakulu vähenemise arvelt.
Millest tuleneb energiasääst elektriajamites?
Keskmiselt 2/3 tööstuse elektrienergia tarbimisest kulutavad mitmesugused elektriajamid. Tarkade lahendustega saab elektriajamite tarbimist vähendada üle 20% sama tootlikkuse juures. Seejuures tekib rida täiendavaid positiivseid mõjusid – saab vähendada voolu eest makstavat tasu, vähenevad elektrienergia kaod ettevõtte jt jaotusvõrkudes, vähenenud koormuse tõttu pikeneb seadmestiku eluiga jne. Energiasääst elektriajamites on otseselt seotud ettevõtte kasumiga.
Energia raiskamise näiteks olgu näiteks tootmiskonveieritel väga laialdaselt kasutatav tigureduktoriga elektriajam. Tigureduktor on odav, aga kahjuks väga madala kasuteguriga – 20 … 70% vastavalt ülekandesuhetel i = 100 ja 7,5. See tähendab, et 30 … 80% mootori võimsusest muutub reduktoris soojuseks. Väikesevõimsuseliste kuni 5,5 kW asünkroonmootorite kasutegur on ka väike, u 50 … 85%. Kui pöörete muutmiseks kasutatakse variaatorit, siis selle kasutegur on 75 … 85%. Asünkroonmootorist, variaatorist ja tigureduktorist koosneva elektriajami kasutegur võib seega halvemal juhul olla 20% x 75% x 50% = 7,5%, mis on ainult natuke parem kui aurumasinal… Kulutatud elektrienergiast jõuab sellises elektriajamis töömasinani ainult u 1/13! Kui selline ajam töötab suurema aja asjata, on lugu päris hull.