Tööaeg:E-R 8:30 - 17:00Helistage meile:(+372) 655 1312

Gossen Metrawatt


aprill 22, 2019

Nüüd on saadaval konverter firma Gossen Metrawatt mõõteriistade ETC formaadis andmete sidumiseks IZYTRONIQ tarkvaraga.

Veebruari uudiskirjas Infosädeoli juttu firma Gossen Metrawatt uue põlvkonna mõõteriistade tarkvarast IZYTRONIQ, mis asendab paljusid varasemaid mõõteriistade andmebaasitarkvarasid. See ainulaadne tarkvara võimaldab globaalselt kokku koondada praktiliselt piiramatu hulga mõõteandmeid erinevat tüüpi mõõteriistadelt. 

Uuele tarkvarale üleminek oli vajalik seoses mõõteriistade järgmise põlvkonnaga. Mõnedel vanematel Gossen Metrawatti mõõteriistadel on võimalik lasta teha uuendused (update) tehases. Kõigil seadmetel see aga võimalik ei ole. Probleemi lahendamiseks on loodud ETC failide konverter NEXONIQ.  See on IZYTRONIQ tarkvara lisamoodul, mis võimaldab lugeda andmeid mõõteriista mälust ja samaaegselt muundada need IZYTRONIQ formaati. Samuti saab sellega konverteerida ja üle kanda olemasolevaid ETC faile järgmistest mõõteriistadest:

Tootekood: Z957A

Täiendavat infot leiab netist aadressilt izytroniq.com. 

Küsige täiendavat infot ja pakkumist tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee



aprill 22, 2019

Soovime teile tutvustada uudset kaitse- ja potentsiaaliühtlustusahelate kontrolli mõõteriista METRALINE RLO CHECK firmalt Gossen Metrawatt. METRALINE RLO CHECK on vööl kantav madala takistuse digitaalmõõteriist, millel on kaablitrummel 30 m mõõtejuhtmega. 

Kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustuse tõhususe tagamiseks on eriti tähtis PE-ahelate jätkuvuse ja takistuse kontrollmõõtmine. Mõõteriist näitab rohelise või punase tulega, kas kontroll läbiti või mitte. Seade tuvastab ka ahela pinget ning on kaitstud lühise eest, mis tagab mõõtja kaitse. Mõõtevool on 200 mA; seade teostab automaatselt ka polaarsuse vahetuse.

Mõõtmiseks ühendatakse mõõtetrumli juhtmeotsik krokodillklemmiga PE referentspunkti (nt pistikupesa maandusklemmiga); spiraaljuhtmega mõõteproovik ühendatakse mõõteriista sisendisse  “Ω” ja mõõdetava kaitsejuhiga. Mõõtetulemus ilmub mõõteriista ekraanile. Alla 1 oomi korral annab riist helisignaali. Valgustusseadmete kontrolliks soovitatakse kasutada lisana pakutavat 120 või 180 cm pikkust teleskoop-proovikut Telearm120 või 180 (Z505C / Z505D). 

METRALINE RLO CHECK omadusi

  • Mõõtekategooria CAT III 600 V CAT IV 300 V
  • Mõõtestandard: EN 61557-4
  • Mõõtevahemik: 0 kuni 20 oomi
  • Mõõtejuhtme takistuse kompenseerimine kuni 4 oomini
  • Komplektis: kandevöö, kummist kaitseümbris, patareid, varukaitse, kasutusjuhend ja testimisprotokoll

Küsige täiendavat infot tel. 655 1312 või info@energiatehnika.ee



detsember 21, 2018

[:et]Kuna jõulud on ukse taga ja mõtted luuletuste ning kingituste peal, on mul hea meel välja kuulutada võitja jõulude eel toimunud multimeetri DM62 loosis.

Tehnilised andmed:

 

Palju õnne Mati Liivak!
Võitjaga võtame ühendust.

Täname kõiki osalejaid.

Huvi korral võtke ühendust.

Rahulikke jõule ja ilusat aastavahetust![:]



aprill 9, 2018

[:et]Uute elektriseadmete ohutus on testitud tootja poolt. Seadme kasutamisel ja remondil aga võivad ohutust tagavad osad saada kahjustada ning seade võib muutuda kasutajale ohtlikuks. Perioodilise ja remondijärgse testimise standardid on olemas meditsiini- ja keevitusseadmetele. Mitmetes EL liikmesriikides, sh Eestis, on veel reguleerimata muude elektriseadmete perioodiline ja remondijärgne testimine. See on jäetud tööandja vastutada, andmata talle asjakohaseid juhiseid, nt viidates vastavale standardile. Vastav harmoneeritud EL standard hetkel puudub. Juba mitmendat aastat käib CENELECis töö standardi IEC / EN 62638 kavandiga.

Milles on probleem ja miks on seda standardit vaja?

Euroopa Liidu direktiiv 2009/104 kehtestab ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele – masinad, aparaadid, tööriistad või seadised. Muu hulgas nähakse ette töövahendite kasutuselevõtueelse, perioodilise ning remondijärgse kontrolli teostamine. Samuti tuleb tagada töötaja kaitse otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Nõuded on direktiivis püstitatud, kuid veel ei ole harmoneeritud Euroopa standardit, mille alusel töövahendite elektrilise osa korrasolekut testida tuleks.

Testimist hakkavad vajama labori-, mõõte- ja testseadmed, olme- jmt seadmed, mittestatsionaarse elektrivarustuse seadmed, elektrilised tööriistad, elektrikütteseadmed, elektrimootorite seadmed, mittestatsionaarsed valgustusseadmed, lõbustus-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, pikendusjuhtmed, mitmepesalised adapterid ja ühendusjuhtmed. Nende seadmete perioodilise testimise kohta on välja töötamise lõppetapis uus standard – IEC / EN 62638 –, mille aluseks on peamiselt Saksa standard DIN VDE 0701/0702, tööohutusseadus (Betriebssicherheitsverordnung) ning kindlustusfirmade nõuded.

Kuidas Eestis on elektriseadmete kontroll korraldatud?

Eelmisel aastal kehtestati Eestis seadme ohutuse seadus ja ehitusseadustik, kus on uued nõuded elektripaigaldiste auditi kohta, mis aga kehtivad ainult kohtkindlatele elektriseadmetele ehk -paigaldistele. Seadme ohutuse seadus (SOS), mis nüüd asendab endist elektriohutusseadust, annab väga üldised nõuded seadme ohutuse tagamiseks, lähtudes heast inseneritavast, viidates standarditele väga üldiselt. SOS kehtestab nõuded seadme auditi kohta. Mõnel juhul võib selle asendada enesekontrolliga.

Seadmete auditi kohta on valitsuse  määrus “Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele”, mis kehtib surve-,  gaasi- ja tõsteseadmetele, kuid seda ei kohaldata elektriseadmetele ega -paigaldistele. Viimaste kohta kehtib määrus “Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele”, mille §1 ütleb, et auditi kohustus ei hõlma teisaldatavaid elektriseadmeid. Kohtkindlate elektri- jt paigaldise kohta on rida nõudeid uues ehitusseadustiku 9. peatükis. Töövahendite, sh elektriseadmete korrasoleku, perioodilise ja remondijärgse kontrolli ning selle protokollimise eest vastutab tööandja (vt valitsuse määrust “Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“).

Perioodilise testimise standardid on olemas meditsiiniseadmetele ja keevitusseadmetele (EN 62353 ja EN 60974-4). Nende seadmete elektriohutuse perioodilise testimise nõuetega oleks justkui kõik korras. Mittestatsionaarsete elektriseadmete kontroll on meil reguleeritud ülalnimetatud määrusega. Juhised tööandjale elektriseadme ohutuse kontrollimiseks peaksid leiduma seadmete kasutusjuhendites. Viimased on aga enamasti võõrkeelsed, sageli väga lühidad ja ei käsitle seadme elektriohutuse testimist mitte mingil moel. Lisaks ei pruugi tööandjal olla vajaliku väljaõppega elektrialaselt pädevat isikut, kes seadme elektriohutuse teste nõuetekohaselt teostada võiks.

Keda uus standard puudutab?

Elektriseadmete perioodilise ja remondijärgse kontrolli nõue puudutab peamiselt ettevõtteid, kus kasutatakse või remonditakse elektriseadmeid – kodumasinaid, käsitööriistu, tööstusseadmeid. Nende hulka kuuluvad praktiliselt kõigi tööstusharude, energeetika-, põllumajandus- ja teenindusettevõtted, samuti riigiasutused, omavalitsused, kus iganes selliseid elektriseadmeid leidub ja kasutatakse. Samuti kõik ettevõtted, kes remondivad elektriseadmeid, elektrilisi tööriistu, kompressoreid, generaatoreid, kütteseadmeid, telereid, arvuteid, mänguautomaate jne.

Mis kasu on elektriseadmete testimisest?

Kasud, mida elektriseadme ohutuse testimine annab, on järgmised:

  • elektriseadme kõrgem ohutus selle kasutusea jooksul;
  • elektrilöögist põhjustatud surmajuhtumite, traumade ja põletuste vähenemine;
  • tuleõnnetustega seotud omandikahjude vähenemine;
  • suurema turvalisuse tunne;
  • elukvaliteedi ja mugavuse paranemine
  • vähendatud elektrienergia kulu;
  • omandi väärtuse suurenemine;
  • väiksemad kindlustusmaksed.

Kuidas elektriseadmeid uue standardi järgi kontrollitakse?

Uue standardi jõustumisel tuleb lasta elektriseadet pärast remonti vastava väljaõppega elektriala isiku poolt kontrollida ja seadme elektriohutust tõendada, et tagada ohutus kasutamisel. Elektrisseadme kontroll koosneb visuaalsest ülevaatusest, järgnevalt mõõdetakse kaitsejuhi takistus, voolujuhtide isolatsioonitakistus, kaitsejuhi lekkevool, puutealtite juhtivate osade lekkevool ning SELV / PELV ohutu väikepinge väärtus. Pärast seadme elektrilise osa remonti tuleb sooritada kontrollmõõtmised ja koostada protokoll, kus on toodud seadme katsemõõtmiste tulemused. Vajalikud on muuhulgas järgmised testid:

  • Isolatsioonitakistuse mõõtmine. Üldjuhul isolatsioonitakistus alla 1 MΩ võib viidata rikkele, mille tagajärjel saab inimene elektriseadme metallist osasid puudutades elektrilöögi.
  • Maandusjuhtme katkematuse kontroll. Tervel ja kindlalt ühendatud maandusjuhtmel peab olema takistus alla 0,3 Ω.
  • Maandusjuhtme lekkevoolu mõõtmine. Üldjuhul on kaitsejuhiga seadmete maksimaalselt lubatud lekkevool 3,5 mA. Suurema lekkevoolu korral võib inimene saada elektriseadme metallist osasid puudutades elektrilöögi, juhul kui seadme maandusjuhe on mingil põhjusel katkenud või pole ühendatud.

Kui sageli tuleb elektriseadmeid kontrollida?

Standard ei kehtesta otseselt korduva testimise ajavahemikke. Siiski on toodud soovitused juhtumiks, mil valitsus, seadme kasutaja või tootja pole testimise intervalle kehtestanud. Ehituspaikade seadmeid tuleks testida iga 3 kuu tagant, tööstusseadmeid ja suurköökide, avalike asutuste ja koolide seadmeid iga 12 kuu järel; hotellide, kontorite ja kaupluste seadmeid 24 kuu möödumisel eelmisest testimisest. Elektriseadmete ohutust tuleb testida remondi, samuti lahtivõtmise ja uude kohta paigaldamise järel, kui lahtivõtmine võib potentsiaalselt kahjustada seadme kaitsemaandusahelaid või isolatsiooni.

Milliseid testseadmeid tuleks kasutada?

Testid tuleb standardikavandi kohaselt läbi viia IEC 61557 (IEC / EN 62638 lisa A) nõudmistele vastavate mõõteseadmetega. 

Elektriseadmete kontrolli teeb lihtsaks Gossen Metrawatti Secutest elektriseadmete ohutustester

Neid on turul veel raske leida, kuna standardikavandite valmimise jälgimine ning standardimise protsessis osalemine on jõukohane vaid juhtivatele professionaalsete mõõteriistade tootjatele. Näiteks firma Gossen Metrawatt Secutest seeria testrid võimaldavad kiiresti ja standardi nõuete kohaselt katsed läbi viia. Ohutustestrid Secutest Pro, Xtra, Base, Base10 on sarnastest seadmetest kõige mitmekülgsemate võimalustega, nendega saab lisaks testida kaarkeevitus- või meditsiiniseadmeid  vastavalt standarditele EN 60974-4 või EN 62353.

Katsetatav seade ühendatakse toitepistikuga Secutesti külge, misjärel automaatselt sooritatakse eelnevalt valitud katsed. USB liides võimaldab katsetulemuste protokolli arvutisse laadida ning kliendi, seadme ja mõõtja andmetega täiendada. Tasuta pakutav arvutitarkvara ETC  võimaldab mitmesuguseid lisavõimalusi andmehõiveks ja -halduseks, katseprotokollide koostamiseks ja testide automatiseerimiseks erinevate GMC-I testseadmetega.

Testseadme enda ohutus on väga kõrge ja see on sobiv kasutamiseks elektrotehnilise baasharidusega personalile, kes on saanud seadme kasutamise väljaõppe näiteks tootja esindaja juures.  Mõõteriistaga on kaasas DAkkS kalibreerimistunnistus.

Täiendav info: http://gossenmetrawatt.com/english/produkte/secutest-pro.htm

Energiatehnika OÜ on firma GMC-I Messtechnik (Gossen Metrawatt) ametlik esindaja Eestis. 

Kuidas Energiatehnika saab teid aidata?

Energiatehnika OÜ-l on elektri-, elektroonikaseadmete ja masinate testimise, riskianalüüsi, ohutusarvutuste ning CE ja UL/CSA vastavushindamise kogemused. Oleme valmistanud automaatseid testimisseadmeid elektrimasinate, elektroonikakoostude ja juhtmekimpude testimiseks. Kui olete uue seadme väljatöötaja või tootja, kes plaanib välja töötada või turule tuua uue seadme või masina, ja teie tootel pole nõuetekohast CE vastavusdeklaratsiooni või tehnilist dokumentatsiooni, soovitame pöörduda Energiatehnika OÜ poole.  Mida varasemas tootearenduse staadiumis te meiega ühendust võtate, seda parem, kuna võite säästa palju hinnalist aega ja raha tootearendusel ja sertifitseerimisel. Juba müüdud toodete ümbertegemine ohutusnõuetega vastavusse viimiseks võib olla teile ülimalt kallis ja seda saavad lubada ainult väga suured tootjad. Loe lähemalt siit[:]



aprill 2, 2018

[:et]Elektriliste meditsiiniseadmete omanik peab tagama, et seadmed on ohutud nii kasutajale kui patsiendile. Ohutu käidu osaks on seadmete nõuetekohane  kontroll vastavalt tehnika tasemele. Alates 2007. a. maist rakendati  selleks rahvusvaheliselt standardit IEC 62353. Selle uue standardi aluseks on Saksamaal ja Austrias pikka aega rakendatud VDE 0751, milles on nüüd tehtud muudatused IEC 62353 alusel.

Milliseid seadmeid tuleb kontrollida vastavalt standardile IEC 62353?

Standard kehtib elektrilistele meditsiiniseadmetele, meditsiinilistele elektrisüsteemidele ja selliste seadmete või süsteemide osadele, mis vastavad standardile IEC 60601-1. Sellele standardile vastavalt ehitatud elektriseadmete rakendusala laieneb suure kiirusega, näiteks tervisespordi ja heaolu (fitness ja wellness) valdkonnas.  Peaaegu kõiki seadmeid tuleb seal kontrollida vastavalt standardile IEC 62353 (VDE 0751).  Samuti tuleb kontrollida vastavalt sellele standardile ka kõiki seadmeid, mis asuvad patsiendi ümbruses.

Kontrollida tuleb ka elektriseadmeid mis on patsiendi ümbruses.

Joonis 1. Patsiendi ümbrus

Lisaks lubab see standard ka selliste seadmete kontrolli, mis pole ehitatud IEC 60601-1 järgi. Seega laieneb rakendusala ka sellistele seadmetele, mida muidu kontrollitakse vastavalt standardile VDE 0701/0702 Elektriseadmete kontroll teenindus- ja operaatorfirmades. Samuti võib põhimõtteliselt teostada kontrolli IEC 62353 (VDE 0751) järgi VDE 0701/0702 asemel.

Mis on elektriline meditsiiniseade?

Elektriline meditsiiniseade on seade, millel on patsiendiga seotud seadmeosa või mis kannab energiat üle patsiendile või võtab seda patsiendilt vastu ja mille kohta kehtib järgmine:

  • Seadmel on ühendus elektrivõrguga
  • Seade on tootja poolt ette nähtud kasutamiseks
    – patsiendi diagnoosiks, protseduurideks või jälgimiseks
    – haiguse, vigastuse või puude kompenseerimiseks või leevendamiseks

Millal tuleb kontrollida?

Nõudmised kehtivad

  • käikulaskmise eelsel kontrollil
  • remondijärgsel kontrollil
  • korduskontrollil

Oluline erinevus standardist DIN VDE 0701/0702 on kasutuselevõtu eelne kontroll ja tootja kohustus anda ette kontrolli ulatuse andmed. Käikuandmiskontrollil kasutatud mõõtemeetodid ja saadud mõõtetulemused tuleb dokumenteerida võrdluseks korduskontrollil.  Võrdlus on alati vajalik, kui mõõteväärtus ületab 90% piirväärtusest.

Meditsiinilisi elektriseadmeid kasutatakse sageli mitmetest erinevatest seadmetest koosneva süsteemina. Neid süsteeme võib kontrollida kui ühte seadet. Sellisel juhul on iga süsteemi muudatuse korral ette nähtud käikulaskmise eelne kontroll koos mõõtetulemuste ja muudatuste dokumenteerimisega.

Kuidas ja mida tuleb kontrollida?

Enne kontrolli tuleb

  • vaadata saatedokumente, et teha kindlaks, milliseid soovitusi tootja annab hoolduseks ja korrashoiuks
  • seade võimalusel toitevõrgust eraldada või tuleb kasutada erivõtteid pinge all töötamisega seotud ohtude vältimiseks.

Väline vaatlus

Kontoll vaatluse teel hõlmab eriti kaitseelemente ja ohutusega seotud kirjade ja märgiste loetavust.

Kaitsejuhi takistuse mõõtmine

I kaitseklassi seadmetel tuleb kaitsejuhi takistuse mõõtmisega tõendada, et kõigil puutealtitel voolujuhtivatel osadel on nõuetekohane ja kindel ühendus kaitsemaandusega. Kaitsejuhi ühendusele kehtivad sõltuvalt seadme teostusest järgmised piirväärtused:

Äravõetava võrgujuhtmega seade (mõõtmine ilma võrgujuhtmeta) 0,2 oomi
Võrgujuhtmega seade 0,3 oomi
Võrgujuhe (kontrollitakse kõiki kättesaadavaid võrgujuhtmeid) 0,1 oomi
Mitmikpistikupesadega süsteemid 0,5 oomi

 

Muud ühendusjuhtmed, nagu andmekaablid ja funktsionaalsed maaühendused, mis võivad kaitsejuhi takistust muuta,  tuleb lahti ühendada.

Kohtkindlalt ühendatud seadmetel kaitsejuhte ei eemaldata. Toitevõrgu kaitsejuhi ühenduste takistust tohib arvestada.

Lekkevoolude mõõtmine

Nõutakse ainult lekkevoolu vahelduvkomponendi mõõtmist. Siiski nõned tootjad nõuavad ka lekkevoolu alaliskomponendi mõõtmist. Sellisel juhul peab tootja märkima need andmed saatedokumentidesse ning kehtivad standardis IEC 60601-1 toodud alalis-lekkevoolu piirväärtused.

Mõõteväärtused tuleb korrigeerida väärtusele, mis vastab nimi-toitepingele.

Mõõdetakse järgmisi lekkevoole:

Seadme lekkevool Seadme lekkevool on kõigi võimalike lekkevoolude summa, mis võib veaolukorras katkenud PE juhtmega läbida kasutajat või patsienti.

(Mõõtmisel tuleb seetõttu määrata voolud kaitsejuhis ühendusosadest ja puutealtitest voolujuhtivatest osadest.)

Standardis IEC 60601-1 vastab see maaühendusvoolu mõõtmisele maandatud rakendusosadega ja maandatud seadmeosadega.

II kaitseklassi seadmetel vastab see vool puutevoolule.

IEC 60601-1 teises väljaandes kirjeldatakse seda lekkevoolu ka seadme lekkevooluna.

Rakendusosa lekkevool Kontrolli teostatakse ainult F-tüüpi rakendusosadele. (B-tüüpi rakendusosadel ei nõuta tavaliselt mõõtmisi, kuna need kuuluvad seadme lekkevoolu hulka. Tootja võib siiski nõuda ka B-tüüpi rakendusosade lekkevoolu mõõtmisi.)

Mõõtmist võib sõltuvalt seadme teostusest teha otsese mõõtmisega (võrk rakendusosal) või asendusmõõtmisega (patsiendi lekkevoolu asendus).

Asendusmõõtmisel rakendatakse võrgupingeline katsepinge mõõdetava rakendusosa ja omavahel ühendatud võrgujuhtide (L, N ja PE) vahele.

Otsesel mõõtmisel rakendatakse võrgupinge väärtusega katsepinge mõõdetava rakendusosa ja PE vahele, kusjuures katsetatavat seadet toidetakse samal ajal võrgust.

Samatüüpi rakendusosad võib mõõtmise ajaks teineteisega ühendada, seejuures järgides tootja andmeid. Kui rakendusosad on erinevad, tuleb need üksikult järgemööda ühendada ja mõõta. Mittemõõdetavad rakendusosi ei ühendata.

Standardis IEC 60601 kirjeldatatakse sead ku patsiendi lekkevoolu.  Kuid siin võetakse arvesse ka lekkevoolu alaliskomponendid.

 

Lekkevoolu lubatavad väärtused:

Seadme lekkevool

Otsene või diferentsiaalmõõtmine

Asendusmõõtmine

I kaitseklassi osadel

 

0,5 mA

1,0 mA

II kaitseklassi osadel

 

0,1 mA

0,5 mA

Rakendusosa lekkevool

BF-tüüpi

CF-tüüpi

 

5,0 mA

0,05 mA

 

 

Kaablid ja juhtmed, nt. toitejuhtmed, mõõtejuhtmed ja andmejuhtmed mõjutavad tugevasti lekkevoolu mõõtmist ja need tuleb seetõttu korralda nii, et nende mõju mõõtmisele oleks piiratud minimaalse väärtusega.

Kohtkindlalt ühendatud seadmetel pole seadme lekkevoolu mõõtmine nõutav, kui toitevõrgu kaitseviisid elektrilöögi eest vastavad meditsiiniruumide nõuetele IEC 60364-7-710 ja sellekohast kontrolli teostatakse perioodiliselt.

Tähelepanu!

Enamasti puudub isikutel, kellele tehakse ülesandeks seadmete kontroll, seadmestiku kontrolli kvalifikatsioon.  Lisaks on vaja muid kontrollmõõteriistu, nt. faasnullahela takistuse ja rikkevoolukaitseseadiste kontrolliks.

Lekkevoole võib olenevalt seadme teostusest mõõta ühega järgmistest meetoditest:

Asendusmõõtmine Pole rakendatav sellistele seadmetele, mille toiteploki isolatsiooni mõõtmine ei hõlma (näiteks, kui see on ühendatud releekontakti kaudu ainult tööolukorras).

Kui kolmefaasiliste seadmete asendusmeetodiga kontrollil mõõteväärtus ületab 5 mA, tuleb kontroll teostada otsesel või diferentsiaalmeetodil.

Ostsene mõõtmine Pole kasutatav IT võrkudes.

Kui katseseadet ei saa maast isoleerida, ei tohi seda meetodit kasutada.

Selle meetodi korral kaitsejuht katkestatakse mõõtmise ajaks – seetõttu tuleb elektrilöögiohu vältimiseks kontrolli ajal eriti hoolega jälgida, et ei puudutata voolujuhtivaid osi.

Diferentsiaalvoolu mõõtmine Pole kasutatav IT võrkudes.

Selle meetodi korral tuleb väiksemate lekkevoolude mõõtmiseks esmalt kontrollida mõõteriista andmeid – reeglina see meetod sobib alla 100 μA vooludele ainult teatud tingimustel.

 

Isolatsioonitakistuse mõõtmine

Kus see on asjakohane, tuleb läbi viia isolatsioonitakistuse mõõtmine. Seda mõõtmist ei tohi teostada, kui tootja on selle dokumentatsioonis välistanud.  See standard ei määratle mõõtmise piirväärtusi – praktikas on siiski õigustanud järgmised väärtused:

I kaitseklass

(LN PE suhtes)

II kaitseklass

(LN puutealti voolujuhtiva osa suhtes või BF-tüüpi rakendusosa suhtes)

 

LN CF-tüüpi rakendusosa suhtes

2 MΩ 7 MΩ 70 MΩ

 

Funktsionaalne kontroll

Seadme ohutusega seotud funktsioone tuleb kontrollida vastavalt tootja soovitustele, kui on nõutav, siis seadme kasutamises kogenud isiku juuresolekul.

Kontroll hõlmab samuti funktsionaalset kontrolli vastavalt standardile IEC 60601-1 ja standardiseerias IEC 60601 määratletud erinõuete olulistele tunnusjoontele. Funktsionaalseks kontrolliks vajatakse enamasti täiendavaid katseseadmeid, nt. infusioonipumpasid, defibrillaatoreid, kõrgsageduslikke kirurgiaseadmeid jne.

Dokumentatsioon

Kõik teostatud kontrollid tuleb ulatuslikult dokumenteerida. Dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

  • kontrollikoha nimetus (nt. ettevõte, osakond/ asutus)
  • kontrolli ja hindamise teostanud isikute nimed
  • kontrollitud seadme nimetus (nt. tüüp, seerianumber, inventarinumber) ja lisavahendid
  • läbiviidud kontrollitoimingud, koos mõõtetulemuste, mõõtemeetodite ja kasutatud mõõteriistade andmetega
  • funktsionaalne kontroll
  • kokkuvõtlik hinnang
  • hinnangu andnud isiku allkiri ja kontrolli kuupäev
  • kontrollitud seadme tähistus (kui kasutaja nõuab)

Hindamine

Seadme ohutuse hindamist peab teostama elektriala spetsialist, kellel on hinnatava seadme kohta vastav väljaõpe.

Kui kontrollitava seadme ohutus ei ole tagatud, tuleb see vastavalt tähistada ja sellest lähtuvast ohust vastutavat organisatsiooni kirjalikult teavitada.

Seadme kasutusolukorra taastamine

Kontrolli teostamise järel tuleb seade uuesti tagasi viia kasutusolukorda. See tähendab, et kõik kontrolliks vajalikud häälestused ja muudatused , nagu näiteks võrgujuhtmete, andmekaablite, häireseadmete klemmide lahtiühendamine, seadistuste muudatused jne tuleb taastada kontrollieelsesse seisu.

Kokkuvõte

Kontroll standardi IEC 62353 / VDE 0751 järgi nõuab rohkem teadmisi ja on seotud suurema mahuga kui kontroll standardi VDE 0701/0702 järgi. See on hädavajalik, kuna kasutuskohas tuleb tagada mitte ainult töövõtjate ohutus vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele, vaid tulenevalt hoolduskohustusest ka patsientide ohutus, kes pole sageli võimelised teadvustama elektriseadmete ohtusid ning ei saa ka seadmete kasutamist kuidagi mõjutada.

Seetõttu on tungivalt soovitav, et kontrolli teostab ainult kvalifitseeritud personal. Kvalifikatsioon peab hõlmama erialast ettevalmistust, teadmisi ja kogemusi, samuti vastavate tehnoloogiate, normide ja kohalike nõuete tundmist. Ohutust hindavad isikud peavad tundma võimalikke mõjusid ja ohte, mis võivad nõuetele mittevastavate seadmete kasutamisel tekkida.

Autor: Dieter Feulner, GMC-I Messtechnik, tõlkinud: Jüri Joller[:]



aprill 2, 2018

[:et]Energiahindade tõus, tuumaenergia täieliku tootmise lõpetamise arutelu, kahanevad fossiilse energia ressursid ja kasvav konkurentsisurve motiveerib energia käsitlemist ülevaatama. Samas on elektrienergia tootmis- ja teenindusettevõttele hädatarvilik tooraine, olles eriline kaup, mille tarnimine peab olema pidev.

Elektrikvaliteedi probleemid suurenevad, sest kasvab mittelineaarsete koormuste nagu sagedusmuundurid, UPSid, päikese- ja tuuleenergeetika kasutamine. Elektrikvaliteedist sõltub seadmete töökindlus, eluiga, kasutegur, stabiilsus, valeoperatsioonid jm. Toitekatkestused, pinge kõikumised ja liigpinged võivad vähendada toodangut, põhjustada praaki ja elektriseadmeid rikkuda või täielikult hävitada. Kehv elektrikvaliteet põhjustab ülekandekadusid ja probleeme kompenseerimisseadmetes.

Toidevõrgu probleemid, mis on põhjustatud halvast elektrikvaliteedist on elektrienergia tarnijate ja lõppkasutajate sage probleem. Ei ole lihtne kindlaks teha, kas probleemide põhjuseks on tarnija võrk või lõppkasutaja süsteem. Sellises olukorras, aitab tõhus elektrikvaliteedi mõõtmine, tunnustatud rahvusvaheliste standardite alusel, mõista tegelikke elektrikvaliteedi põhjuseid ning rakendada vastumeetmeid. Kõik elektroonikaseadmed on tundlikud toitepinge häiringutele, kuid on ka ise häiringute allikad.

Formaalselt on elektrikvaliteet elektrienergia parameetrite vastavus sellekohastes standardites sätestatule ja elektrivarustuse katkematus. Praktilise äritegevuse seisukohalt, on teile esmatähtis elektrivarustusest tulenevate tootmishäirete puudumine või vähemalt minimeerimine, mitte niivõrd elektriparameetrite numbrilised väljendused.

Finantsaspektist põhjustab elektriparameetrite normist kõrvalekaldumine mitteaimatavad lisakulusid ning elektrikvaliteedi parendamise meetmetel on kõrge tulusus. Investeeringud pinge kvaliteedi tõstmisesse on eriti põhjendatud seal, kus tulemuseks on toodangu praak ja hävinemine. Tarbijatel on mõistlik investeerida elektrikvaliteeti tõstvatesse seadmetesse, kui nad ise põhjustavad kvaliteediprobleeme.

Elektrikvaliteedi probleemide lahendamine toimub järgmiste etappide kaupa:

  • probleemi tuvastamine / andmete kogumine
  • probleemi iseloomustamine / analüüs
  • lahenduste piiritlemine / meetmed elektrikvaliteedi parandamiseks
  • lahenduste tehniline ja majanduslik hindamine / tulemuste kontrollimine

 

  1. Salvestage pinge ja voolu suurused toite sisendis.
    Pinge ja voolu käitumisest saab teada, kas pingelohk on põhjustatud elektritarnija või tarbija poolt. Tarnija poolse katkestuse vältimiseks tuleb kasutada reservtoiteallikaid, tuleb leida ohustatud seadmed ja need kaitsta. Tarbija poolsete probleemide korral tuleb lahendada probleemsed kohad (kasutada sagedusmuundureid, vältida seadmete kooskäivitumist jne..)
  2. Jälgige koormuse muutumist.
    Seadmete ülekoormus põhjustab sageli probleeme. Teades võimsuse suundumust, on lihtne leida konkreetsed seadmed mis probleeme põhjustavad.
  3. Kontrollige, millal sündmus on toimunud.
    Sündmuse aja (nt. pingelohk, kaitselüliti rakendumine) täpse tuvastamisega on võimalik kindlaks teha mis seadmed või asukoht probleemi põhjustab. Tootmisprotsessi käivitamisel saab protsessi järjekorda muuta, lisada ajaviiteid, kasutada sagedusjuhtimist jne.
  4. Kontrollige ülekuumenenud seadmeid.
    Ülekuumenenud serverid, mootorid, trafod ja kaablid on ülekoormuse või harmooniliste peamised näitajad.

Elektrikvaliteedi parameetrid ja sündmused

Järgnevate elektrikvaliteedi probleemide korral tuleb põhitähelepanu pöörata jälgimisele ja analüüsile. Mõõtes neid elektrikvaliteedi probleeme, saate aru mis toimub elektrikvaliteediga teie halduses.

Elektrikvaliteedi analüsaatoris on määratud kvaliteediparameetrite piirväärtused. Kui analüsaator avastab elektrikvaliteedi parameetrites “vale väärtuse”, “vale lainekuju” või piirmäära ületamise, siis identifitseeritakse “sündmus”.

Pinge muhud (pingetõusud)

Hetkeline pingemuhk tekib, välgulöökidest, toide lülitamistest, kondensaatorite lülitustest, maalühistest või suure koormuse väljalülitamisest. Samuti võib see olla tingitud uue energiaallika (tuulegeneraatori, päikesepaneeli jne) võrkulülitamisest. Järsud pinge suurenemised võivad seadmeid kahjustada või taaskäivitada.

Transient liigpinge

Kiired pinge muutused, mis on põhjustatud välgulöökidest, kontakti probleemidest ja kaitselülitite / kontaktorite lülitamisest jne. Seadmete kahjustusi ja taaskäivitusi esineb toitesisendite lähedal. Põhjustavad sageli isolatsiooni kahjustusi, eriti kui liigpinged on korduvat laadi.

Flikker

Flikker on perioodiliselt korduv pinge kõikumine, mis on tingitud kaarahjudest, keevitus seadmetest või türistormuunduritest. Flikker võib põhjustada tulede virvendamist ja IT seadmete rikkeid. Kõrge väreluse väärtus korral, tunneb enamus tehisvalguses töötavaid inimesi end ebamugavalt (peavalud).

Pingelohud

Enamik pingelohkudest on põhjustatud äikesest ja välgust, maa lühisest põhjustatud toite katkestamisest või suure mootori käivitamisel tekkivast käivitusvoolust. See väljendub hetkelises pingelanguses, mis võib põhjustada tööstus kontrollerite ja IT seadmete seiskumise või taaskäivituse, valgustuse väljalülitumise, mootorite kiiruse muutuse või peatumise ja sünkroonmootorite või generaatorite sünkronismist väljalangemise.

Harmoonilised

Harmoonilised on moonutatud lainekujuga pinge ja voolusiinus. Harmoonilisi põhjustab pooljuhtseadmete poolt tarbitud ebalineaarne koormus. Kui harmooniliste komponent on suur, põhjustab see mootorite või trafode ülekuumenemist ja reaktiivenergia kompensaatorite reaktorite ja kondensaatorite läbipõlemist.

Pinge asümmeetria

Asümmeetria on põhjustatud ühefaasilise koormuse suurenemisest või vähenemisest, seadmete osalisest töötamisest, pinge/voolu lainekuju moonutumisest, pingelangusest jne. Asümmeetria võib põhjustada mootorite ülekuumenemist ja vähendada pöördemomenti. Samuti võib see põhjustada kaitselülitite rakendumist, trafode ülekuumenemist või kadude suurenemist kondensaator filtrites.

Käivitusvool

See hetkeline suur vool tekib seadmete sisse lülitamisel, eriti mahtuvuslikud koormused võivad põhjustada väga suure sisselülitus impulsi kui nad pole korralikult summutatud. Löökvool võib põhjustada releede rikkeid, katkestada kaitselüliteid, mõjutada alaldeid, toitepinget häirida, ja/või seadmeid rikkuda või taaskäivitada

Tervikliku elektrikvaliteedi jälgimissüsteemiga saab tsentraalselt erinevates asukohtades olevaid osakondi jälgida ja võrrelda. Vastava tarkvaraga saab lihtsalt andmeid vaadata ja elektrikvaliteedi aruandeid luua. Täiemahulise elektrikvaliteedi juhtimissüsteem lisab süsteemi läbipaistvust, võimaldab tuvastada võimalikud „patused“, paljastab ebaefektiivsed protsessid ja aitab algatada elektrikvaliteedi tõhususe suurendamist. Paljud elektrikvaliteedi parandamise meetmed on võimalik saavutada väikese rahalise investeeringuga ja skaleeritavus tagab parima lahenduse.

Mida tuleb mõõtmisel arvestada?

Mõõtmiste ettevalmistamisel tuleb kindlasti arvestada konkreetse paigaldisega, mõõdetavate voolude, pingete, mõõtepunkti asukohaga ja eriti elektriohutuse tingimustega. Voolutrafode ja pingeproovikute paigaldus pinge all on ohtlik erivarustust nõudev operatsioon (kaarleegi põletuse ja elektrilöögi oht!). Tuleb arvestada, et pingemõõteahelad oleksid kaitstud lühise eest ja voolutrafode väljundid lühistatud (ohtlik kõrgepinge!). Neid tegevusi võib teha ainult pädev elektrik, kes tunneb paigaldise elektriskeemi ja elektriga seotud ohte, mõõteriistu, mõõtemetoodikat, töövõtteid, ja oskab kasutada mõõteriistu ning nende tarkvara. Kui teil sellist töötajat pole, ei tasu riskida elektrilöögi või tootmisseisaku ohuga. Energiatehnika OÜ insenerid on läbinud vastava koolituse Saksamaal firmas Gossen Metrawatt GmbH.

Loe lähemalt elektrienergia kvaliteedi mõõtmise teenusest siit.[:]


ASUKOHT


Väike-Männiku tn 3, 11216 Tallinn



Jälgi meid: